Mõne aasta pärast võib patsient saada apteegist ravimipaki, milles ei ole sees paberist infolehte. Esialgu on paberivaba ravimipakendite projekti kaasatud tervishoiutöötajate poolt manustatavad ravimid, näiteks mõned süstitavad ravimid, mille paberil patsiendi infolehte asendab elektrooniline ravimiregistris olev info (e-infoleht).

Paberivabasid ravimipakendeid on esialgu vaid mõnikümmend, kuid pikemas perspektiivis hinnatakse Euroopa Liidus võimalusi e-infolehele üleminekuks, mis võimaldab inimesel saada infot ravimite kohta senisest (paberkandjal oleval) mugavamal kujul.

„Tehnoloogia areng annab võimaluse ravimiteavet esitada sihtgrupile kõige sobivamal viisil. Pdf-kujul ravimiinfo lehel www.ravimiregister.ee on nii tervishoiutöötajatele kui ka patsientidele kergesti leitav ja loetav arvuti või muu nutiseadmega. See annab võimaluse võtta järk-järgult paberile trükitud infolehtede asemel kasutusele elektroonilised pakendi infolehed. Tervishoiutöötajatel on võtmeroll patsientide suunamisel Ravimiregistris olevat infot lugema ning nende juhendamisel ja nõustamisel, et tagada õige ja ohutu ravimite kasutamine,“ rääkis Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Aet Viispert.Projekti on nüüdsest kaasatud ravimid, mida ostetakse apteegist, kuid mida manustab tervishoiutöötaja, kes ka nõustab patsienti. Projekt algas haiglaravimitega 1. jaanuaril 2022, kui Eesti, Läti ja Leedu ravimiametite, Eesti Haiglaapteekrite Seltsi ja müügiloahoidjate kaheaastase katseprojektiga hinnati, kas trükitud pakendi infolehest loobumine haiglaravimite puhul mõjutab ravimiinfo kättesaadavust ja ravimi ohutut kasutamist ning kas see võiks parandada haiglas kasutatavate ravimite kättesaadavust.

Euroopas, sh Eestis toimunud või toimuvate paber-infolehtedeta ravimipakendite katseprojektide eesmärk on muuta ravimite kohta käiv info kättesaadavamaks ja kiiremaks – e-infoleht on turvaline, efektiivne ning võrdväärne paberkandjal pakutava informatsiooniga. E-infolehel on mitmeid eeliseid: näiteks on e-infoleht mugavam vaegnägijatele, sest tekst on kergesti suurendatav, võimaldab funktsionaalsemat otsingut teksti sees, samuti kohe õiges keeles dokumendi avamist. Kuna paber-infolehtedesse jõuab värske info ravimite kohta tihti hilinemisega, on kindlasti oluline elektroonilise infolehe eelis ka selle päevakajalisus.

Alates 1. jaanuarist 2024 saavad müügiloa hoidjad taotleda Ravimiametilt lisaks varasematele haiglaravimitele ka tervishoiutöötajate poolt manustatavate ravimite partiide vabastamist ilma ravimikarbis oleva infoleheta. Ravimitootjate Liidu ravimite registreerimisala töögrupi liikme ja katseprojekti juhi Iivi Ammoni sõnul on elektroonilise info edastamise juures oluline andmete värskus ja nende esitamise kiirus. „Paber-infolehe patsiendini jõudmise hetkeks võib kahjuks üsna tihti info olla juba vananenud – uuendatud paber-infolehe trükkimine ning ravimi tootmine võtab aega. Elektroonilist infot on aga võimalik väga kiirelt ajakohastada – praktiliselt kohe pärast andmete muutumist, samuti on võimalik inimesel infolehte lugeda rahulikult näiteks kodus juba enne ravimi apteegist ostmist,“ lisas Iivi Ammon.

Iivi Ammoni sõnul on elektroonse info eelisteks ka kasutusmugavus, ligipääsetavus ja usaldusväärsus. “Elektroonilisest ravimiinfost on võimalik paremini tekstist otsida, teksti on võimalik suurendada, aga ka teksti lugemisel kasutada nägemisraskustega inimestele mõeldud rakendusi. Kindlasti on äärmiselt oluline ka elektroonilise info usaldusväärsus – juba täna on palju neid, kes otsivad internetist infot ravimite kohta, kuid guugeldades satub ette eri allikaid. Usaldusväärse info levimisel oleks kindlasti abiks, kui inimestel on teada üks ja usaldusväärne allikas, kust ravimite infolehed on leitavad, nt www.ravimiregister.ee,” lisas Iivi Ammon.

Novembris 2023 korraldas Ravimiamet ka ümarlaua, kus osalesid kõik huvigrupid, et ühiselt arutada katseprojekti sisu ja võimalikke küsimusi, mis projekti laienedes kunagi kõikidele ravimitele võivad tekkida. Ümarlaual olid esindatud Ravimiamet, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Farmaatsia Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Õdede Liit, Ravimitootjate Liit, Eesti Haiglaapteekrite Selts, Eesti Apteekrite Liit ning Sotsiaalministeerium. Ümarlaual osalenud sidusgruppide esindajad olid kõik ühel meelel elektroonilise ravimiinfo vajalikkuse osas.

Eesti Haiglaapteekrite Seltsi juhatuse esimehe Marko Urbala sõnul on projekt huvitav ning ühe lisatahuna panustab üleminek e-lahendustele ka haiglate rohepöördesse. „Kui aus olla, siis tervishoiutöötaja ei peaks kasutama pakendis olevat infolehte ravimi kohta info leidmiseks. Meie omalt poolt harime kõiki oma sidusgruppe, et aktuaalne ja värske info ongi elektrooniliselt kättesaadav ning suuname, kust infot otsida,“ lisas Marko Urbala.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane kinnitas, et tegemist on vajaliku projektiga. „Elektroonilise infolehe peamine eelis on see, et teavet saab kiiresti uuendada. Täna jõuab uus info ravimipakendi paberist infolehele mõne kuu jooksul, vahel ka aastaga. Tarneraskuste puhul, kui lubatakse inimestele väljastada võõrkeelset pakendit, oleks e-infolehe puhul võimalik kuvada eestikeelset teavet,” selgitas Rootslane.

Ly Rootslase sõnul on oluline, et riik tagaks üksikjuhtudel paberile väljatrükkimise võimaluse, kui patsient ei saa digimaailmas hakkama ja apteekril ei ole ravimite väljastamise kõrval aega printimisega tegeleda. Rootslane loodab, et katseprojekt toob välja kitsaskohad, millest edaspidi hoiduda. „Ravimiregistri infot jagavad apteekrid juba ka praegu, aga tulevikus võiks näiteks pakendile lisatava annustamisekleebisele lisada ka ravimiregistri lingi,“ pakkus Rootslane välja ühe võimaluse. Tema hinnangul tuleb igal juhul vältida olukordi, kus patsientide nõustamise asemel peavad apteekrid hakkama tegelema aeganõudva ja kümnetesse lehekülgedesse ulatuvate väljatrükkidega.

“Suund on õige, et tulevikus kaovad ka apteegiravimitel pikad infolehed. Haiglates loetakse juba praegu pigem elektroonilisi infolehti, kuid mitte alati. Tuleb ette, et patsiendid küsivad haiglas ravimi infolehte, seega tuleb arvestada ka üleminekuperioodiga, kus patsiendile on võimalik vajadusel anda ka paberist infoleht. Patsiendid harjuvad suhteliselt kiiresti ja üleminekuperiood aitab sellele kaasa,“ rääkis Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.

Patsiente esindava Janek Kapperi sõnul on patsiendi jaoks oluline, et patsient saaks info kätte kasutajasõbralikult ja võimalikult hea funktsionaalsusega. „Ma arvan, et oluline oleks kaardistada n-ö patsientide teekond: missugused küsimused võivad tekkida, mis hetkedel patsiendid vajavad vastuseid ja kust neid saavad. Näiteks võiks olla olemas siis juba eri ravimite võrdlused ja muu taoline funktsionaalsus. Aga kõige olulisem on alustada patsientide teadlikkuse tõstmisega juba täna,“ rääkis Janek Kapper, kes esindab patsiente Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsis.

Euroopa Liidu praegu kehtiva direktiivi järgi peavad kõik Euroopa Liidu piires turustatavate ravimite pakendid sisaldama infolehte, kuid arutelu muudatuste osas on käimas ning regulatsioonid muutmisel. Käesoleva katseprojekti jaoks tehti praegusele nõudele erand.

Katseprojekti esimene faas sai teoks Eesti, Läti ja Leedu ravimiametite, Ravimitootjate Liidu ja haiglaapteekritega. Projekti esimene faas kestis kaks aastat. Oktoobris 2023 andis Euroopa Komisjon eraldi loa ja nõusoleku pikendada paberile trükitud infoleheta ravimite katseprojekti Eestis, Lätis ja Leedus 2026. aasta lõpuni ning lisada nimistusse lisaks haiglaravimitele ka tervishoiutöötajate poolt manustatavad ravimid.

Katseprojekt haakub Euroopa Ravimistrateegia ja Euroopa Digistrateegiaga ning praegu muutmisel oleva ravimeid puudutava õigusraamistikuga, mis on suunatud ravimite kättesaadavuse parandamisele, innovatsioonile, jätkusuutlikkusele, patsientide ravivajadusi rahuldavate tehnoloogiate edendamisele, digiühiskonnale ja kliimaneutraalsusel.