Rubriik: Uudised

It is our great pleasure to invite you to participate at the “Baltic Regulatory Affairs Virtual Conference 2024. ePI Today and Tomorrow: Challenges, Opportunities and Benefits” on the 7-th of November 2024 at 10.00-15.15 EET (9.00-14.15 CET). In Europe, the acceleration in the digitalization of healthcare is impressive, and one feature is the implementation of...

Menopaus ehk menstruatsioonide lõplik lakkamine toimub keskmiselt 51-aastaselt. Aastaid enne menopausi, kus tekivad esimesed munasarjade töö häirumise sümptomid, ja esimest aastat menopausi järgselt, nimetatakse perimenopausiks. Perimenopausi iseloomustavad suured hormonaalsed muutused, mis toovad endaga kaasa südame-veresoonkonna haiguste riski tõusu. Seepärast on perimenopaus suurepärane aeg, et pöörata erilist tähelepanu tervist mõjutavate riskide maandamisele ja tervislikule elustiilile.

Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Ravimitootjate Liit korraldavad 12.09.2024 kell 11:00 – 15:00 Eesti Puuetega Inimeste Kojas kohapeal (Toompuiestee 10, Tallinn) ja veebi ülekandena Patsiendi hariduspäeva Patsientide hääl: “Kuidas päriselt abi saada?”Peamisteks teemadeks on patsientide toetamine, kuidas saada abi, kui mul on haigus, mille tõttu on vaja võtta erinevaid ravimeid, ravimite kõrvaltoimed ja nende leevendamine...

Eesti Ravimitootjate Liidu tellimusel viis uuringuagentuur Norstat läbi telefoniküsitluse Eesti elanikkonna seas, et välja selgitada ühiskonna hoiakud ravimi infolehe lugemisse ainult elektroonilistes kanalites. Ravimi infolehe lugemisse ainult arvutis, telefonis või tahvelarvutis suhtub positiivselt ja/või neutraalselt 72% elanikkonnast, sealjuures on ootuspäraselt positiivsemalt meelestatud noored – üle 80% 15- kuni 34-aastastest. Isegi üle 75-aastastest vastanutest suhtub positiivselt ja...

Ravimiarendus on meditsiini arengu mootor ja edasiviija. Tänu teaduse ja tehnoloogia arengule on kogu teaduspõhine farmaatsiatööstus astunud ravimite väljatöötamise uude ajastusse: avardunud on nii uurimismeetodid kui teadmised. Euroopa ravimisektor annab tööd umbes 900 000 inimesele, kaudsete töökohtadena veel hinnanguliselt kolm korda rohkem.

Uuringu Patients W.A.I.T. 2023 järgi on aastatel 2019-2022 registreeritud Euroopas 167 uut ravimit. Kui Euroopa riikides keskmiselt on kättesaadavad 72 ravimit, siis Eesti patsientidele on kättesaadavad neist nelja aasta jooksul vaid 31 ravimit. Ka peavad Eesti patsiendid ootama uusi ravimeid keskmisest kauem: uute ravimite hüvitamiseni jõudmise aeg ELis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides on keskmiselt...

23. mail toimus kõrgetasemeline konverents “väärtuspõhine tervishoid 2030”, kus rääkisid väärtuspõhise tervishoiu poole liikumisest nii patsiendid, arstid kui Tervisekassa ja ravimitootjate esindajad. Väliskogemust jagas OECD tervisevaldkonna juht Francesca Colombo. Palju räägiti andmetest, nende kogumisest ning sellest, kuidas andmed aitavad nii patsienti kui arste ja kuidas need aitavad meil liiguta väärtuspõhisema tervishoiu poole.

Väärtuspõhise tervishoiu eesmärgiks on paremini ravitud haiged: oleme ka Eestis alustanud  raviteekonnapõhise lähenemise, patsiendile oluliste tervisetulemite uuringute ja muudatustega andmehalduses ning IT-lahendustes. Konverentsil „Väärtuspõhine tervishoid 2030″ arutatakse nii Eesti kui Euroopa näidete varal, kuidas jõuda senisest teenusepõhisest ja meditsiinikesksest tervishoiust tulemuspõhise ja patsiendikeskse tervishoiuni.

Mõne aasta pärast võib patsient saada apteegist ravimipaki, milles ei ole sees paberist infolehte. Esialgu on paberivaba ravimipakendite projekti kaasatud tervishoiutöötajate poolt manustatavad ravimid, näiteks mõned süstitavad ravimid, mille paberil patsiendi infolehte asendab elektrooniline ravimiregistris olev info (e-infoleht). Paberivabasid ravimipakendeid on esialgu vaid mõnikümmend, kuid pikemas perspektiivis hinnatakse Euroopa Liidus võimalusi e-infolehele üleminekuks, mis võimaldab inimesel...

Väärtuspõhine tervishoid, patsiendikeskne lähenemine, personaalne raviprotsess — kas need on lihtsalt sõnad või on midagi reaalselt muutumas? Tervishoiusüsteemid Euroopas ja kogu maailmas arenevad, et kohaneda ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste ning muutuvate tervisevajadustega, kuna rohkem inimesi elab kauem krooniliste või degeneratiivsete seisunditega. See nõuab muudatusi tervishoiusüsteemide ülesehituses ja uusi viise tervishoiuteenuste osutamiseks. Just neid teemasid käsitleb...