Author: piret

7. novembril toimus Ravimitootjate Liidu korraldatud virtuaalne konverents „ePI Today and Tomorrow: Challenges, Opportunities and Benefits“, mis oli kantud tervishoiu digitaliseerimisest üldiselt ning spetsiifilisemalt pühendatud elektroonilisele ravimiinfole (ePI). Jagati mõtteid, millised on olnud väljakutsed elektroonilise ravimiinfo kättesaadavaks tegemisel, elanikkonna teavitamisel ning suunati pilk tulevikku 10 kuni 20 aasta perspektiivis. Kõlama jäid mõtted, et elektroonilise ravimiinfo...

Igal aastal septembri lõpus tähistatakse maailma südamepäeva eesmärgiga tõsta teadlikkust südame-veresoonkonnahaigustest (SVH), mis on üks peamisi surmapõhjuseid maailmas. Eestis toimus sel puhul ümarlaud, mis tõi kokku erinevad teemaga seotud osapooled, et arutada, kuidas vähendada ka meie riigi endiselt kõrget haigestumust ja suremust SVHsse. Arutelus osalesid Liis Kruus Tervisekassast,  Alice Haav Tervise Arengu Instituudist, Kirsti Reissar Kardioloogiaõdede...

It is our great pleasure to invite you to participate at the “Baltic Regulatory Affairs Virtual Conference 2024. ePI Today and Tomorrow: Challenges, Opportunities and Benefits” on the 7th of November 2024 at 10.00-15.15 EET (9.00-14.15 CET).

EPIKoda ja Ravimitootjate Liit kutsuvad huvilisi 29. oktoobril osalema patsientide hariduspäeval “Patsientide hääl: “Kuidas päriselt abi saada?”. Päevajuht Kristi Rekand. Sündmus toimub hübriidformaadis nii Eesti Puuetega Inimeste Kojas (Toompuiestee 10, Tallinn) kui ka veebi vahendusel. Registreerimine kuni 21. oktoobrini: https://docs.google.com/…/1FAIpQLScrLBuCmx82b5…/viewform

Menopaus ehk menstruatsioonide lõplik lakkamine toimub keskmiselt 51-aastaselt. Aastaid enne menopausi, kus tekivad esimesed munasarjade töö häirumise sümptomid, ja esimest aastat menopausi järgselt, nimetatakse perimenopausiks. Perimenopausi iseloomustavad suured hormonaalsed muutused, mis toovad endaga kaasa südame-veresoonkonna haiguste riski tõusu. Seepärast on perimenopaus suurepärane aeg, et pöörata erilist tähelepanu tervist mõjutavate riskide maandamisele ja tervislikule elustiilile.

Eesti Ravimitootjate Liidu tellimusel viis uuringuagentuur Norstat läbi telefoniküsitluse Eesti elanikkonna seas, et välja selgitada ühiskonna hoiakud ravimi infolehe lugemisse ainult elektroonilistes kanalites. Ravimi infolehe lugemisse ainult arvutis, telefonis või tahvelarvutis suhtub positiivselt ja/või neutraalselt 72% elanikkonnast, sealjuures on ootuspäraselt positiivsemalt meelestatud noored – üle 80% 15- kuni 34-aastastest. Isegi üle 75-aastastest vastanutest suhtub positiivselt ja...

Ravimiarendus on meditsiini arengu mootor ja edasiviija. Tänu teaduse ja tehnoloogia arengule on kogu teaduspõhine farmaatsiatööstus astunud ravimite väljatöötamise uude ajastusse: avardunud on nii uurimismeetodid kui teadmised. Euroopa ravimisektor annab tööd umbes 900 000 inimesele, kaudsete töökohtadena veel hinnanguliselt kolm korda rohkem.

Uuringu Patients W.A.I.T. 2023 järgi on aastatel 2019-2022 registreeritud Euroopas 167 uut ravimit. Kui Euroopa riikides keskmiselt on kättesaadavad 72 ravimit, siis Eesti patsientidele on kättesaadavad neist nelja aasta jooksul vaid 31 ravimit. Ka peavad Eesti patsiendid ootama uusi ravimeid keskmisest kauem: uute ravimite hüvitamiseni jõudmise aeg ELis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides on keskmiselt...

23. mail toimus kõrgetasemeline konverents “väärtuspõhine tervishoid 2030”, kus rääkisid väärtuspõhise tervishoiu poole liikumisest nii patsiendid, arstid kui Tervisekassa ja ravimitootjate esindajad. Väliskogemust jagas OECD tervisevaldkonna juht Francesca Colombo. Palju räägiti andmetest, nende kogumisest ning sellest, kuidas andmed aitavad nii patsienti kui arste ja kuidas need aitavad meil liiguta väärtuspõhisema tervishoiu poole.

Väärtuspõhise tervishoiu eesmärgiks on paremini ravitud haiged: oleme ka Eestis alustanud  raviteekonnapõhise lähenemise, patsiendile oluliste tervisetulemite uuringute ja muudatustega andmehalduses ning IT-lahendustes. Konverentsil „Väärtuspõhine tervishoid 2030″ arutatakse nii Eesti kui Euroopa näidete varal, kuidas jõuda senisest teenusepõhisest ja meditsiinikesksest tervishoiust tulemuspõhise ja patsiendikeskse tervishoiuni.