Ravimitootjate Liidu ettepanekud ravimite parema kättesaadavuse tagamiseks
Ravimite kättesaadavus Eestis
Uued ravimid jõuavad Eesti patsiendini hiljem ja väiksemas valikus kui mujal Euroopas. See ei ole paratamatus, vaid poliitikavalikute tulemus.
- Euroopa Liidus kulub uue ravimi müügiloast patsiendini jõudmiseni keskmiselt 597 päeva — Eestis on see tee pikem.
- ELi riikides on keskmiselt kättesaadav 76 uut ravimit ehk 45% kõigist müügiloa saanutest. Eesti jääb sellest keskmisest allapoole.
- Vähiravimitest oli aastatel 2021–2024 ELis kättesaadav keskmiselt 28 ravimit ehk 51%.
- USA-s heaks kiidetud uutest ravimitest jõuab Euroopasse tänaseks vaid 38% — veel hiljuti oli see näitaja 77%.
- Eesti tervishoiukulu inimese kohta on madalam kui enamikus ELi ja OECD riikides, samas kui meie elanikkond on ELi keskmisest haigem ja tervena elatud aastaid on vähem. Ravimite hüvitamise otsuseid piirab kriteerium, mida ei ole üle kümne aasta uuendatud — kulutõhususe lävend on Eestis endiselt alla ühe SKP taseme.
- Samal ajal liigub ravimiinnovatsioon Euroopast välja. Euroopa kulutab ravimitele ~1% SKP-st, USA ~2,4%, ja iga Euroopas välja töötatud uue ravimi kohta tuleb USA-st kolm. Väikeriigid nagu Eesti tunnevad seda esimesena — kui ravim Euroopa turule ei jõua, ei jõua meieni ka selle hilisem soodsam geneeriline versioon.
- Ravimitootjate Liit on alustanud läbirääkimisi Tervisekassaga uuenduslike hüvitamismudelite arendamiseks ja panustame lahendustesse, mis toovad uued ravimid Eesti patsiendini kiiremini.
Ravimitootjate Liidu ettepanekud ravimite parema kättesaadavuse tagamiseks
- Suurendada investeeringuid tervisesse ja ravimitesse
Eesti tervishoiurahastus inimese kohta jääb alla paljudele Euroopa riikidele. Ravimieelarve kasv ei ole täiendav kulu, vaid investeering inimeste tervisesse, töövõimesse ja tervena elatud aastatesse.
- Muuta uute ravimite hindamine ja rahastamine paindlikumaks
Praegused hindamiskriteeriumid piiravad uute ravivõimaluste kasutuselevõttu. Rahastamisotsustes tuleks lisaks kulutõhususele arvestada haiguse raskust, ravist saadavat kasu, patsiendi elukvaliteeti ja innovatsiooni laiemat väärtust.
- Arendada tulemuspõhiseid rahastusmudeleid
Uuenduslikud rahastusmudelid võimaldavad siduda ravimi eest tasumise tegelike ravitulemustega. Nii saab vähendada rahalist riski riigile ja võimaldada patsientidele varasemat ligipääsu uutele ravivõimalustele. Seda eriti olukordades, kus pikaajalise ravitoime kohta ei ole veel täielikke andmeid.
- Vähendada retseptiravimite maksukoormust
Ravimitootjate Liit toetab retseptiravimite käibemaksu vähendamist. See parandaks ravimite kättesaadavust, vähendaks survet Tervisekassa eelarvele ning võimaldaks suunata rohkem raha uute ravivõimaluste rahastamisse.
- Kasutada terviseandmeid paremini
Kvaliteetsed ja ühildatavad terviseandmed võimaldavad hinnata ravi tegelikke tulemusi, arendada tulemuspõhist rahastamist, parandada raviteekondi ning planeerida tervishoiuressursse senisest tõhusamalt.
- Panustada rohkem ennetusse
Vaktsineerimine, sõeluuringud ja krooniliste haiguste varajane avastamine aitavad vähendada haiguskoormust ja tulevasi tervishoiukulusid. Eesti vajab järjepidevat ennetuspoliitikat ning senisest teadlikku keskendumist haiguste ennetamisele ja krooniliste haiguste järelravile.