Uuringu Patients W.A.I.T. 2023 järgi on aastatel 2019-2022 registreeritud Euroopas 167 uut ravimit. Kui Euroopa riikides keskmiselt on kättesaadavad 72 ravimit, siis Eesti patsientidele on kättesaadavad neist nelja aasta jooksul vaid 31 ravimit. Ka peavad Eesti patsiendid ootama uusi ravimeid keskmisest kauem: uute ravimite hüvitamiseni jõudmise aeg ELis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides on keskmiselt 529 päeva, Eestis on sama näitaja 588 päeva.
Link uuringule: https://rtl.ee/wp-content/uploads/2024/06/EFPIA-2023-Patient-W.A.I.T.-Indicator-Final12.06.2024.pdf
Euroopa ravimitootjate assotsiatsiooni (EFPIA) juhi Nathalie Molli sõnul on põhjused, miks eurooplased peavad uute ravimite nendeni jõudmist ootama, peaaegu alati mitme teguri kombinatsioon. “Uute ravimite patsientideni jõudmise viivituste põhjused on erinevad riigiti, aga ka ravivaldkonniti, seetõttu ei saa ka kättesaadavuse küsimusi lahendada Euroopa liidu õigusaktidega. Et muutusi tuua, on vaja teha muudatusi kõikidel tasanditel, sealjuures liikmesriikide regulatsioonides. Ravimitootjad on valmis omalt poolt panustama, et innovatsioon jõuaks patisentideni kiiremini.”
“Patients W.A.I.T. uuringut on läbi viidud juba 20 aastat, tänu sellele on olemas pikaajalised võrreldavad andmed. Suured erinevused riikide vahel uute ravimite kättesaadavuse osas on püsinud vähemalt kümme aastat ning käärid riikide vahel on endiselt väga suured – erinevus kättesaadavuse ajas võib olla lausa kuni kuus korda. Näiteks on Saksamaal uue ravimi patsiendini jõudmise aeg keskmiselt 126 päeva, aga naaberriigis Poolas on sama näitaja 804 päeva. Mõned Ida-Euroopa riigid on teinud viimase aastaga hüppe paranemise poole, samas on mitmes Lääne-Euroopa riigis kättesaadavus viimaste aastatega halvenenud,” selgitas Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.
Euroopa Liidus on käimas ravimireform, mis on osalt kutsutud ellu ka selleks, et ühtlustada ja võrdsustada Euroopas patsientidele ravimite kättesaadavust. “Euroopas valitseb üksmeel selles osas, et innovatsiooni väärtus realiseerub ainult siis, kui patsiendid saavad kasu ravivõimaluste arengust. Siiski ei ole märkimisväärne arv ravimeid kättesaadavad kõikides Euroopa Liidu riikides. Euroopa ravimitootjate esindaja EFPIA liikmed on võtnud enda kanda mitmeid kohustusi, et kiirendada ravimite patsientideni jõudmist, näiteks on võetud kohustus esitada uute ravimite hüvitamise taotlus hiljemalt kahe aasta jooksul müügiloa saamisest, see peaks realiseeruma koos ravimireformiga,” rääkis Riho Tapfer.
Eestis oli uuringuperioodil 2019-2022 üldine uute ravimite kättesaadavuse reiting 19%, see tähendab, et sel uuringuperioodil Euroopa Ravimiametilt müügiloa saanud 167 ravimist jõudis Eesti patsiendini vaid 31 ravimit. Samal perioodil Euroopas registreeritud 48 onkoloogilisest ravimist on kättesaadavad Eesti patsiendile vaid 8 ravimit. Harvikravimeid on Euroopa Ravimiamet sel perioodil registreerinud 63, millest Eesti patsiendile on kättesaadavad 7.
“Eesti ravimipoliitka üks eesmärkidest on, et ravimid oleksid kättesaadavad Euroopa keskmisel tasemel. Sinna on meil kahjuks pikk tee minna ja aastate lõikes paranemist ei ole. Põhjused, miks patsientideni ravimid ei jõua, on riigiti pisut erinevad, kuid samas ka sarnased ja tihti tingitud mitme teguri kombinatsioonist. Näiteks on paljudes riikides nagu Eestiski tervishoiutehnoloogiate hindamise protsess väga aeglane. Samuti on Eestis hindamiskriteeriumid vananenud ning kulutõhususe lävend väga madal, mille arvutuste järgi justkui ei ole saadav kasu piisav ning kõiki ravimeid ei ole Eesti patsientidele vajagi. Ajale jalgu jäänud süsteem paneb Eesti patsiendi kehvemasse seisu kui Euroopa patsiendid keskmiselt. Kui võrdleme Eestit enam-vähem sarnase SKPga riikidega, näiteks Portugal ja Sloveenia, siis ka neis on patsientidele kättesaadavad vastavalt 83 ja 70 uut ravimit meie 31 kõrval,” selgitas Tapfer.
W.A.I.T. indikaator vaatleb ravimite kättesaadavust 36 Euroopa riigis (27 EÜ ja 9 ELi mittekuuluvat riiki). Andmed on 5. jaanuari 2024 seisuga.
Iga-aastast Patients W.A.I.T. Indicator uuringut viiakse läbi 2004. aastast, sel korral toimus uuring 20. korda. Alates 2010. aastast viib uuringut läbi IQVIA, mis on tervishoiu andmetöötlusele ja teadusele spetsialiseerunud ettevõte esindustega sajakonnas riigis. Analüüsis on eraldi välja toodud onkoloogiliste ravimite, harvikhaiguste ravimite, mitte-onkoloogiliste harvikhaiguste ravimite ning kombinatsiooniteraapiate kättesaadavus.
Uuringu sisendinfo pärineb EFPIA liikmes-assotsiatsioonidelt, mis koguvad selle avalikest allikatest ja oma liikmetelt.
Ravimitootjate Liit (www.rtl.ee) on mittetulundusühing, mis esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid. Nende ravimifirmade toodang on mõeldud müügiks retsepti alusel või kasutamiseks haiglates ning nad peavad lähtuma oma töös EFPIA eetikaprintsiipidest. Ravimitootjate Liitu kuulub 26 liiget.
Lisateave:
Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juhataja
E-mail: riho.tapfer@rtl.ee, tel: 502 1674