7. novembril toimus Ravimitootjate Liidu korraldatud virtuaalne konverents „ePI Today and Tomorrow: Challenges, Opportunities and Benefits“, mis oli kantud tervishoiu digitaliseerimisest üldiselt ning spetsiifilisemalt pühendatud elektroonilisele ravimiinfole (ePI). Jagati mõtteid, millised on olnud väljakutsed elektroonilise ravimiinfo kättesaadavaks tegemisel, elanikkonna teavitamisel ning suunati pilk tulevikku 10 kuni 20 aasta perspektiivis.
Kõlama jäid mõtted, et elektroonilise ravimiinfo rakendamine Euroopa Liidu riikides peaks toimuma harmoniseeritult, patsiente kaasates, samm-sammult elanikkonna teadlikkust tõstes usaldusväärsetest elektroonsetest infoallikatest. Läbi pilootprojektide hinnatakse, et patsientide ohutus on tagatud, ning koos kõigi huvigruppidega tuleb välja töötada tõhus lahendus ka nendele patsientidele, kellel puuduvad isiklikud vahendid digilahendustele ligipääsemiseks.
Huvi teema vastu oli suur. Konverentsil osales enam kui 220 kuulajat erinevatest riikidest, lisaks Balti riikidele ka Põhjamaad, Poola, Türgi, Šveits, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Tšehhi, Horvaatia, Kreeka, Ungari, Serbia ja Rumeenia. Osalejaid oli nii ravimitootjate kui ka tervishoiuspetsialistide hulgast ning ravimiametitest.
Konverentsi esimene pool oli pühendatud ELi õigusraamistikule ja eesootavale ravimireformile ning ravimiinfo kättesaadavaks tegemisele elektrooniliselt nii tervishoiutöötajatele kui ka patsientidele. Tervitussõnad Eesti poolt lausus Heleni Mäe Eesti Ravimiametist, kes andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekutest uue direktiivi ning määruse kohta, mille pikemaaegne eesmärk on vähendada regulatiivset koormust ja toetada innovatsiooni. Ravimireform ei sea kindlat ajaraamistikku ePI juurutamisel ning iga liikmesriik saab ise otsustada, kas ning mil määral asendab elektrooniline patsiendi infoleht paberinfolehe pakendites.
Sini Eskola ( Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsioon, EFPIA) arutles, kuidas tulevikus kindlustada ELi üldist farmaatsiaalast seadusandlust ja ePI rolli selles protsessis. Ta rõhutas vajadust ühtlustatud lähenemisviisi järele ePI juurutamisel kogu Euroopa Liidus, et tagada järjepidevus ja tõhusus regulatiivsetes praktikates.
Euroopa Ravimiameti esindajad Juan Garcia Burgos ning Elizabeth Scanlan heitsid pilgu elektroonse ravimiinfo tulevikku ning jagasid teavet Euroopa Ravimiameti pilootprojekti kohta, kuhu olid kaasatud lisaks Euroopa Ravimiametile ka viie riigi ravimiametid ning ravimitootjate kohalikud esindused. Müügiloahoidja poolset pilootprojektis osalemise kogemust jagas Hollandist Astrid Kragt (Novartis), andes ülevaate tehnilistest aspektidest tekstifailide konverteerimisel elektroonseks tooteinfoks. Juba neli aastat toimetanud avalik-erasektori partnerluses ellukutsutud Gravitate Health on ühena oma projektidest välja töötamas patsiendikeskseid ePI lahendusi. Anne Moen andis ülevaate Gravitate Healthi ePI projekti edusammudest ja saavutustest.
Norras ja Hispaanias on elektrooniline ravimi tooteinfo kättesaadav juba aastaid
Konverentsi teises pooles tutvustati ePI edu Norras ja Hispaanias: Norras on juba 10 aastat elektrooniline tooteinfo kättesaadav nii tervishoiuspetsialistidele kui ka patsientidele läbi Felleskatalogeni. Norra Ravimiameti strateegiadirektor Dag R. Jordbru tutvustas kampaaniat Norra avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks ePI teemal. Norra loodab viie aasta perspektiivis täielikult üle minna paberinfolehelt elektroonilisele patsiendiinfolehele ning, kui see on õigustatud,turule tuua ainult ingliskeelseid pakendeid.
Sarnaselt Norraga on juurutanud elektroonilise patsiendi infolehe riiklikul tasandil ka Hispaania. AEMPS CIMA loomist ning haiglates kasutamise rakendamist tutvustasid Evinn Drusys (Hispaania Ravimiamet) ja Ana Medina Guerrero (Farmaindustria), rõhutades ePI eeliseid patsientide ohutuse parandamisel ja regulatiivsete protsesside sujuvamaks muutmisel.
Ka Eesti inimesed on valmis kasutama elektroonset ravimiinfot
Eestis on ravimiinfo ning patsiendi infoleht kättesaadav tervishoiutöötajatele ning patsientidele Ravimiregistris pdf failidena, mis ei ole ePI. Eesti elanikkonna valmisolekut ning hoiakuid seoses paberinfolehelt üleminekuga elektroonilisele infolehele tutvustas Ravimitootjate Liidu poolt tellitud ning Norstati poolt teostatud telefoniuuringu põhjal Aet Raukas. Hetkel eelistavad inimesed veel harjumuspäraselt saada infot paberil, kuid vastustest on näha, et tulevikus ollakse valmis minema üle digilahenduste kasutamisele. Juba täna pöörduks üle poole ehk 61% kõigist vastanuist ravimi kohta infot otsides interneti poole ning elektrooniliselt infolehe lugemisse suhtub positiivselt või neutraalselt 72% küsitletutest.
Konverentsi lõpuosas toimus dialoog Janek Kapperi (patsientide esindaja EPIKojast) ja konverentsi moderaatori Kristin Partsi vahel (SpeakSmart), kes arutlesid patsientide vaatenurki ePI-le, rõhutades patsiendikesksete lähenemisviiside olulisust ePI arendamisel ja rakendamisel. Kõlama jäid mõtted, et elektroonilise ravimiinfo lahenduste väljatöötamisel peaksid patsiendid olema kaasatud võimalikult varakult ning projekti igas etapis. Ükski patsient ei tohi tunda, et digilahendustega rutates on teda kõrvale jäetud. Üleminekul peame tagama patsiendiohutuse ning maksimaalselt kasutama elektroonilise ravimiinfo eeliseid trükitud paberinfolehe ees, teavitades avalikkust ning tõstes elanikkonna teadlikkust.