Puuetega inimeste koda (EPIKoda) ja ravimitootjate liit korraldavad 18. novembril Tallinnas ja veebis antibiootikumide teemalise seminari “Ausalt ja avameelselt antibiootikumidest”.
Antibiootikumid on aidanud sajandi vältel päästa paljusid elusid, kuid antimikroobne resistentsus ja superbakterid seavad nende eduloo ohtu ning nõuavad suuremat teadlikkust nii tervishoiutöötajatelt kui ka patsientidelt.
Antibiootikumide edulugu on ohus
Portaalis ScienceDirect on välja toodud, et antibiootikumid on kaasaegset meditsiini muutnud pisut rohkem kui saja aasta jooksul ning pikendanud keskmist eluiga 23 aasta võrra.
Edulugu on aga ohus – EFPIA (European Federation of Pharmaceutical Industries and Associations) 2024. aasta andmetel sureb antimikroobse resistentsuse (AMR) tõttu Euroopas aastas 35 000 inimest ning tervishoiu- ja tootlikkuse kaotuse kulud on kokku umbkaudu 1,5 miljardit eurot.
Ka Euroopa Komisjon ja liikmesriigid juhtisid juba 2022. aastal tähelepanu sellele, et AMR on üks kolmest kõige prioriteetsemast terviseohust.
Võidujooks ja konkurents superbakteritega
“Evolutsiooniliselt on nii seatud, et iga liik kohaneb. Seega ka bakterid püüavad ellu jääda – nad oskavad kohaneda arvukate antibiootikumidega ja jääda ellu hoolimata sellest, mis me inimestena ette võtame,” selgitas ravimitootjate liidu meditsiinitöögrupi juht Kätlin Luik.
Küsimus on seega ajas ja tegu on võidujooksuga. Inimeste peamised konkurendid selles võidujooksus on “superbakterid”. Meditsiinitöögrupi juhi sõnutsi viitab see laialdaselt kasutatav, kuid mittemeditsiinilne termin eriti võimekatele bakteritüvedele, kes on arendanud välja resistentsuse mitme antibiootikumiklassi suhtes. “Nende teke on otseselt seotud antibiootikumide liigse ja ebaõige kasutamisega nii inimestel, loomadel kui ka keskkonnas,” tõdes Luik.
Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu kinnitas, et probleem on olemas. “Antibiootikumiresistentsete bakterite levik muutub järjest sagedasemaks probleemiks. Mõnikord on raske leida sobivat suukaudset antibiootikumi, nii et oleme pidanud osal puhkudest kasutama rohkemate kõrvaltoimetega ravimeid või lausa süstitavaid antibiootikume,” selgitas ta.
Luik tõi näite, et antimikroobse resistentsuse kasvades satuksime mõnes mõttes tagasi ajastusse enne maailmasõdu, mil nakkushaigused kulgesid palju raskemalt. “Suremus nii haigustesse kui ka tüsistustesse kasvaks, paljud kirurgilised protseduurid oleksid võimatud või kulgeksid raskete tüsistusega, keisrilõike tegemine sünnitusabis oleks küsitav ning inimesed oleksid vähihaigete keemiaravi foonil nakkustele vastuvõtlikumad,” loetles ta.
Seda kinnitavad ka teadusuuringud ja ametlikud allikad. Sotsiaalministeeriumi lehel on välja toodud, et infektsioonid, mis on täna veel ravitavad, võivad homme muutuda ravimatuks. Selleks, et ka tulevikus oleks, millega infektsioone ravida ja ennetada, peame nende kasutamisse suhtuma vastutustundlikult juba praegu.