Vähktõbi
Vähktõbi
Vähk ehk pahaloomuline kasvaja on üldmõiste, mis haarab üle kahesaja erineva haiguse. Vähile on iseloomulik rakkude kontrollimatu kasv ja võime tungida ümbritsevatesse organitesse ning kudedesse ja levida nii vere- kui ka lümfisüsteemi kaudu organismis laiemalt. Vähk on keeruline ja sotsiaalsüsteemile kulukas haigus. Üha kasvav vähijuhtude arv on suur koormus tervishoiusüsteemile ja ühiskonnale. Vähidiagnoosi saanud inimeste arv on viimase aja jooksul tõusnud. Tänapäeval on vähk teiseks peamiseks surma põhjustajaks südame-veresoonkonna haiguste järel. Koos vananeva ja kasvava rahvastikuga on see suundumus püsiv.
Aastas diagnoositakse Eestis ca 9000 uut vähijuhtu. Prognoositakse, et vähijuhtude arv kasvab veelgi (2030. aastaks 11 000 juhuni). Vähisurmade arv kasvab samas õnneks aeglasemas tempos kui vähijuhtude arv – tänu edusammudele teadusuuringutes, mis täiustavad teadmisi vähist ning mille tagajärjel tõhustub ka vähiravimite valik. Tänapäevased diagnostilised testid ja ravimid on aidanud kaasa paradigma muutusele vähktõve ravis nii, et vähk on muutunud krooniliseks haiguseks, millega elatakse aastaid
Ravimitootjate Liidu onkoloogia töögrupi eesmärk on
- Juhtida tähelepanu vähiravi hetkeolukorrale, tuues välja erinevusi täppisravi ja täppisdiagnostika kättesaadavuse kohta Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel (WAIT Indicator 2022, IHE Comparator report 2019);
- Ennetuse ja skriiningu olulisuse sõnumite tugi
- Patsiendiorganisatsioonide võimestamine
- Panustada innovaatiliste vähiravivõimaluste kättesaadavuse parandamisse läbi erinevate protsesside tõhustamise;
- Tervishoiusüsteemi inimesekesksemaks ja tervisetulemipõhisemaks muutmine -täppisdiagnostika ja täppisravimite ooteaja lühendamiseks vajab tervishoiusüsteem lisaressurssi;
- Vähitõrje tegevuskava rakendamine;
- Lihtsamad ja kiiremad ravimite soodusnimekirja lülitamise (taotlus)protsessid, mille käigus hinnatakse ravimi otstarbekust Eestis;
Isikustatud vähiravi kättesaadavus Euroopas
Isikustatud vähiravi ehk personaalonkoloogia (PO) innovatsiooni eesmärk on vähiravi tulemuste parandamine ja ravimite kõrvaltoimete riski vähendamine – sellega koos käib ka meditsiinisüsteemi tõhustamine ja efektiivsemaks muutmine. Täppisonkoloogia kasutab biomarkerite analüüsi õige ravi määramiseks õigel ajal õigele patsiendile. Euroopa Ravimitootjate Föderatsioon (EFPIA) tellimusel analüüsis uuringukeskuse London School of Economics meditsiinitehnoloogia uurimisrühm tõenduspõhiselt isikustatud vähiravi levikut Euroopas ning takistusi selle kättesaadavusele. Uuringutulemused (tutvu lähemalt siin) on aluseks arutelule poliitikakujundajatega, kuidas isikustatud vähiravi Euroopas kasutusele võtta ning luua võimalused Euroopa vähipatsientide tervise ja tulevikuväljavaadete parandamiseks.
Aruanne käsitleb isikustatud vähiravi ehk personaalonkoloogiat (personalised oncology care, PO) ja onkoloogilist täppisravi ehk täppisravimeid (precision oncology medicines, PrO).
Loe lähemalt