Ravimite arendus, hinnad ja kättesaadavus
Ravimid võimaldavad Euroopas elada kauem, tervemalt ja ka kvaliteetsemalt:
- alates 1980ndatest on näiteks HI-viiruse tagajärjel suremus langenud üle 80%,
- alates 1990ndatest on vähisurmade arv langenud 20% ja
- hiljutiste uuringutulemuste järgi on võimalik väita, et 90% C-hepatiidi viirusesse nakatunutest on võimalik ravida terveks 12nädalase ravikuuriga.
Maailmas on arenduses hetkel üle 9000 potentsiaalse uue ravimi, kasvajate raviks on ende seas ligemale 4621 ravimikandidaati.
Ravimite hulka lisandub viimastel aastatel järjest enam bioloogilisi ravimeid, väga kiiresti areneb geeniteraapia ning kogu ravimitööstus püüab murda barjääre seni ravimatute haiguste vahel.
Ravimite hinnakujunduse alus on teadus- ja arendustegevus: see on kogu uue ravimi loomise protsessi kõige ressursi- ja ajamahukam osa.
Ühe ravimi väljatöötamine
- võtab keskmiselt 12 aastat,
- maksab keskmiselt 2–2,5 miljardit eurot,
- sealjuures on viimase 15–20 aastaga kogusumma, mis kulub ühe ravimi lõplikult väljaarendamiseks, suurenenud ligi kaks korda.
Ravimisektor hinnastab uusi ravimeid ja vaktsiine vastutustundlikult ja jätkusuutlikult, et kajastada nii nende pakutavat väärtust kui mõju ühiskonnale. Kõrgtehnoloogiliste ravimite hinnastamise teevad keerukaks mitmed teised olulised tervishoiusüsteemi aspektid, mida võetakse aluseks lisaks innovatsioonile ning uuringutele kuluvale ajale ning riskile.
Näiteks:
- mõju patsientidele ja nende haigustele võrreldes muude saadaolevate ravimitega;
- võimalus vähendada muid tervishoiukulusid, näiteks haiglaravi;
- konkreetse riigi tervise- ja majandusvajadused.
- Lisaks kohalikule väärtuse hindamisele kasutavad valitsused võrdlusalusena sageli ka teiste riikide hindu.
Soodustusega retseptiravimite ravimite hinnad on riiklikult reguleeritud, et oleks tagatud optimaalne hind. (Reguleeritud ei ole käsimüügi ja soodustuseta ravimite hinnad, nende hinnastamine on vaba.) Ravimitootjate Liit on seisukohal, et tuleks rakendada kõiki meetmeid, et soodustada võimalikult paljude ja uute ning innovaatiliste ravimite kättesaadavust. On oluline, et riik soodustataks ravimite kättesaadavust, võimaldaks patsiendile ja arstile valikuvabaduse ja väärtustataks innovatsiooni, ning. Samuti on oluline, et hinnakujundus oleks paindlik.
Eestis on ravimite soodustamisel lähtutud eeskätt ravimite hinnast. See on tekitanud olukorra, kus kättesaadavad on vanemad ja patendikaitseta ravimid, kuid uute ja tõhusamate ravimite kättesaadavus on Eestis Euroopa üks madalamaid. Seda fakti kinnitab ka Patients W.A.I.T. (Patients Waiting to Access Innovative Therapies) indikaator, vt allpool.
Eestis on ravimite kättesaadavuse peamisteks piirajateks kohaliku ravimituru väiksus ja ravimite soodusravimite nimekirja lisamise protsessi komplekteeritus. Eesti vajab muudatusi uute ravimite kättesaadavuse parandamiseks.
Euroopa Liidus saavad juba praegu paljud uued ravimid tsentraalse müügiloa: Euroopa vastava valdkonna ekspertide kogu teeb analüüsi ravimi ohutuse ja tõhususe kohta. Eestis otsustab ravimite jõudmise patsiendini Haigekassa ravimikomisjon järgmise plaani järgi: ravimitootja esitab taotluse, ravimikomisjon analüüsib iga ravimi plusse ja miinuseid, nende toimet ning ka kulukust ja teeb ettepaneku rahastamiseks. See tähendab, et Eestis dubleeritakse sama analüüsi kirjandusandmete põhjal (Eesti ravimikomisjon).
Ravimitootjate Liit on seisukohal, et kohapeal, Eestis, peab küll hindama alternatiivsete ravimeetodite kasutamisvõimalust ja ravikindlustuse rahalist võimekust, kuid dubleerida Euroopa Ravimiameti tööd ei ole vajadust. Kokkuvõte Eesti ravimikomisjoni tööst ja ravimite soodustaotluste menetlemisest.
Patients W.A.I.T. (Patients Waiting to Access Innovative Therapies) indikaator
Patients W.A.I.T. mõõdab uute ravimite kättesaadavust kahes kategoorias:
- uute ravimite arv ja osakaal, mis muutuvad riigis kättesaadavaks. „Kättesaadav“ tähendab antud kontekstis riiklikku kompenseerimist. Uuringus lähtutakse ravimitest, mis on saanud Euroopa Liidu turustusloa alates 2016. aastast. ELi turustusluba tähendab, et Euroopa Komisjon lubab ravimi turule, sest on tõendatud selle ohutus ja toime;
- keskmine aeg, mis kulub Euroopa Liidu turustusloa saamisest ravimi kättesaadavaks muutumiseni riigis.
Uuringu viib läbi IQVIA, mis on tervishoiu andmetöötlusele ja teadusele spetsialiseerunud 10 miljardilise käibega New Yorgi börsil noteeritud ettevõte, mis on esindatud sajas riigis. Uuringu sisendinfo pärineb EFPIA liikmes-assotsiatsioonidelt, mis koguvad selle peamiselt avalikest allikatest ja liikmesettevõtetelt.
Patients W.A.I.T. uuringu järgi on Eestis uued ravimid elanikele võrreldes teiste Euroopa riikidega vähe kättesaadavad (st riiklikult kompenseeritud). Kättesaadavus ei ole võrdelises seoses riikide majandustasemega, sest mitmetes riikides, mille SKP elaniku kohta on samal tasemel Eestiga, on uued ravimid elanikele paremini kättesaadavad. Harvik- ja vähiravimite puhul on seis veelgi kriitilisem kui ravimitega keskmiselt. Periood, mis jääb ravimite turustusloa saamise ja Eestis Haigekassa nimekirja võtmise (riikliku kompenseerimise) vahele, on Eestis üks Euroopa pikimaid. Eriti kriitiline on seis harvik- ja vähiravimite osas, kus keskmine periood küündib peaaegu tuhande päevani.
Patients W.A.I.T. 2020 tulemused
Patients W.A.I.T. 2021 tulemused
Patients W.A.I.T. 2022 tulemused
Patient W.A.I.T. 2023 tulemused
Ravimitootjate Liit on seisukohal, et Eesti riigi prioriteetide – elanikkonna eluea pikendamine ja elukvaliteedi tõstmine, aga ka tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu – täitmiseks on oluline, et:
- kõikidele abivajajatele on tagatud kvaliteetsed tervishoiuteenused,
- mille üheks lahutamatuks osaks on ajakohaste ravimite kättesaadavuse kindlustamine.
- Mõistlik ja ohutu ravimikasutus tõstab elanikkonna heaolu ja parandab rahva tervise üldist olukorda.
- Mõistlik ja ohutu ravimikasutus vähendab ravi- ja sageli ka sotsiaalvaldkonna kulutusi.
- Peame oluliseks arendada ja soodustada ambulatoorset arstiabi koos tänapäevaste ja tõhusate ravimitega.
- Näeme, et nende eesmärkide saavutamiseks peavad kulutused tervishoiule jõudma sisemajanduslikust kogutoodangust OECD riikide keskmisele tasemele.