Eestis oli uuringu Patients W.A.I.T. 2024 aastatel 2020-2023 üldine uute ravimite kättesaadavuse reiting 24%: sel perioodil Euroopa Ravimiametilt müügiloa saanud 173 ravimist jõudis Eesti patsiendini 42. Euroopa keskmine kättesaadavuse reiting on 46%. Eesti kättesaadavuse reiting on parem kui eelmisel uuringuperioodil – 2019-2022 aastatel oli see 19%. Tartu Ülikooli, Tervisekassa ning Ravimitootjate Liidu koostöös kaasajastatakse uute ravimite hindamiskriteeriumeid ja lävendeid, et innovaatilised ravimid jõuaksid edaspidi kiiremini Eesti patsiendini.
„Oleme olnud Euroopa riikide võrdluses uute ravimite kättesaadavuse osas mitmetest riikidest maas. Hea meel on näha, et süsteemne koostöö on siin juba tulemusi andnud. Oleme ellu viinud mitmeid muudatusi olukorra parandamiseks – muu hulgas oleme uuendanud varasemaid ravimite hindamise põhimõtteid. Koostöö Tartu Ülikooli, Ravimiameti, patsientide esindajate ja ravimitootjatega jätkub, et parandada ravimite kättesaadavust veelgi. Tervisekassas oleme seadnud eesmärgiks liikuda samm-sammult edasi tulemuspõhise rahastamise suunas, sealhulgas ravimite valdkonnas,“ sõnas Tervisekassa ravimite ja teenuste rahastamise portfelli juht Marko Tähnas ning lisas, et samuti tehakse ettevaatavat kaardistust uute, võimalike turule tulevate ravimite osas – nn horizon scanning’ut –, et paremini planeerida, millised ravimid on saamas Euroopas müügiluba ja milliseid neist Eesti patsiendid enim vajavad.
Uute ravimite kättesaadavus patsientidele ning riiklike kindlustuste investeeringud muutuvad järjest olulisemaks, kuna uued ravimid võimaldavad tihti anda leevendust või ravida selliseid haigusi, millele varasemalt on ravi puudunud. Ravimitega on võimalik saavutada väga paljudel juhtudel patsientide elukvaliteedi paranemist ja tervena elatud eluea pikenemist. Tervisekassa ressursid on järjest piiratumad ning ravimid, mis võimaldavad tervishoiu- ja sotsiaalkulutusi kokku hoida, aitaksid tagada efektiivsemad ja kvaliteetsemad ravivõimalused.
Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapferi sõnul aitavad uued ravimid tervishoiukulutusi vähendada. “Kui uus ravim võimaldab inimesel vältida tervise halvenemist, käia edasi tööl, olla olemas oma pere jaoks, tervishoiusüsteemil aga näiteks vältida operatsiooni või hospitaliseerimist, siis võib kaasaegsete ravivõimaluste kasutamine saada oluliseks kokkuhoiukohaks kogu sotsiaalsüsteemile,” kommenteeris Tapfer.
Väikeriigid vajavad erilähenemist
Eestis ja teistes väikeriikides on tihti üheks kättesaadavust raskendavaks asjaoluks, et tootjad ei esita ravimile soodustuse saamiseks taotlust. Selle peamiseks põhjuseks on rahastamise tingimused, mida paljud tootjad ei suuda täita ning seetõttu ei alustagi soodustuse küsimist või isegi võivad loobuda Eesti turule tulemisest. „Et protsessi kiirendada, on tootjad lubanud võtta kohustuse hakata tegema hindamistaotlusi hiljemalt kaks aastat pärast Euroopa müügiloa saamist. Kui oleme riiklikult kokku leppinud tänapäevased kriteeriumid ravimite hindamiseks, usun, et saame Eesti patsientide kättesaadavust innovaatilistele ravimitele samm-sammult paremaks muuta,“ lisas Tapfer.
Link uuringule Patients W.A.I.T. 2024
Link uuringule CRA Root Causes
Link uuringule European Access Hurdles Portal & the Root Causes Analysis Smaller markets
Eestis oli uuringuperioodil 2020-2023 üldine uute ravimite kättesaadavuse reiting 24%, see tähendab, et sel uuringuperioodil Euroopa Ravimiametilt müügiloa saanud 173 ravimist jõudis Eesti patsiendini 42 ravimit. Euroopa keskmine kättesaadavuse reiting on 29%. Eesti 24% on parem tulemus kui eelmisel uuringuperioodil (19%).
W.A.I.T. indikaator vaatleb ravimite kättesaadavust 36 Euroopa riigis (27 EÜ ja 9 ELi mittekuuluvat riiki). Andmed on 5. jaanuari 2025 seisuga.
Iga-aastast Patients W.A.I.T. Indicator uuringut viiakse läbi 2004. aastast, sel korral toimus uuring 21. korda. Alates 2010. aastast viib uuringut läbi IQVIA, mis on tervishoiu andmetöötlusele ja teadusele spetsialiseerunud ettevõte esindustega sajakonnas riigis. Analüüsis on eraldi välja toodud onkoloogiliste ravimite, harvikhaiguste ravimite, mitte-onkoloogiliste harvikhaiguste ravimite ning kombinatsiooniteraapiate kättesaadavus.
Uuringu sisendinfo pärineb EFPIA liikmes-assotsiatsioonidelt, mis koguvad selle avalikest allikatest ja oma liikmetelt.