Postimees
27. august 2019
Riho Tapfer
Ravimitootjate Liidu juhatuse liige
Biotehnoloogia ja geneetika on viimase kümnendi jooksul arenenud väga kiiresti, nii baasteaduste kui ka rakendusliku poole pealt. Arengutempo on pigem kiirenev ja seetõttu võib loota, et lähitulevik annab inimkonnale uusi võimalusi ravida haigusi, mis varem olid ravimatud ja kurnavad nii inimesele endale, lähedastele kui lõpuks ka ravikindlustussüsteemile.
Ravimite hulka lisandub viimastel aastatel järjest enam bioloogilisi ravimeid, väga kiiresti areneb geeniravi ning uued ravimid on tõhusad ja täpselt sihitud – kogu ravimitööstus püüab murda barjääre seni ravimatute haiguste vahel. Maailmas on arenduse faasis praegu üle 7000 ravimikandidaadi, mis on kõigi aegade suurim potentsiaal. Enamik neist ei ole mitte varajases, vaid teise ja kolmanda ravimiarenduse faasis olevad toimeained. Ainuüksi kasvajaravimeid on arenduse lõppjärgus ligi 1800, arenduses olevate HIVi- ja aidsiravimite arv jääb 150 piiridesse. On üsna suur tõenäosus, et nendest mõni alistab tänaseni ravimatuks osutunud haiguse.
Selle lootustandva arengu taga on keerukate bioloogiliste ja geneetiliste toimemehhanismide mõistmine ning oskused nendesse sekkuda. Tänapäevased ravimid ei ole lihtsad keemilised ühendid, vaid tegemist on kas geeniraviga, inimese enda immuunsüsteemi rakkude või lausa viirustega, mis aitavad haigusega võidelda.
Praegune mudel peab muutuma
Selliste ravimite arendus on ka palju ressursimahukam. Uued ravimid koos ravivõtete ja kogu tervishoiusüsteemiga esitavad tõsise väljakutse senisele ravikindlustussüsteemile. Üsna selge on, et ravimite või pigem laiemalt ravi hüvitamine patsiendile sellise mudeliga, nagu seda on tehtud viimased 20 aastat Eestis, jätab meid tulevikus hätta. Nagu juba kõik näeme, toob see endaga kaasa üha pingestuvama olukorra ravivõimaluste ja ravikindlustuse raha vahel. Ja see ei ole Eestile ainuomane – samasuguste probleemidega on silmitsi enamik ravikindlustussüsteeme.
Tänapäeva ravimid ei ole lihtsad keemilised ühendid, vaid tegemist on kas geeniraviga, inimese enda immuunsüsteemi rakkude või lausa viirustega. Tuleb leida uusi lahendusi, et lähituleviku parimad ravivõimalused oleksid kättesaadavad ja arvestaksid võimalikult palju iga haige personaalset seisundit ja vajadust. Üks võimalus on jagada rahaline risk ravimitootja ja haigekassa vahel. Lihtsalt öeldes: kui ravim seatud mõõdetavat eesmärki ei saavuta, siis kannab sellega seotud kulud ravimitootja. Kui ravitulemus on aga positiivne ja vastab eelnevalt kokkulepitud nõuetele, hüvitab ravimi maksumuse haigekassa. Sellise lahenduse puhul on võimalikud mitmesugused variandid. Näiteks kui ravivajadus osutub kokkulepitust pikemaks, võtab teatud aja möödudes ravimitootja kulu enda kanda. Mõistagi lihtsustavad selliste kulujagamiste rakendumist infotehnoloogilised lahendused.
Harvikravimitele eraldi eelarve
Arvestama peab, et uuenduslikud ravimid ja ravimeetodid ei sobi 20 aasta tagusesse hindamismudelisse. Haigekassa rakendatav tavaline kulutõhususe hinnang ei ole harvikravimite ja täppisravimite puhul sobiv. Kaaluma peaks võimalust, et hinnatakse pigem mõju eelarvele, üldist haiguskoormust ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Lõpuks teeks otsuse ravi hüvitamiseks arstlik konsiilium. Kaaluma peaks ka eraldi eelarvet harvikravimitele – nagu on mitmes teises Euroopa riigis.
Suurem rõhk peab olema patsientide ootuste ja vajaduste arvestamisel ning vastavate mõõdikute kasutamisel. Patsientide tervisetulemit tuleks mõõta nii, et võetaks arvesse seda, mis on temale oluline, lähtudes tema isikupärast ja raviteekonnast. Head meelt teeb, et meie haigekassa on selles suunas juba esimeste katseprojektidega alustanud.
Arutada võiks võimalust, et inimene saaks ise ravi eest maksta, kasutades selleks näiteks oma elu jooksul kogunenud pensioni II samba mingit osa. Seda siis neil puhkudel, kui ravikindlustus kulusid ei kata. See annaks inimesele juurde kindlustunnet, et tal on veel üks võimalus ennast ise aidata, omaenda raha eest. Võib juhtuda, et vastasel korral pole ka seda ülejäänud pensionit võimalik kasutada.
Patsientide ootused tervishoiule on muutunud, nagu ka võimalused. Positiivsete muutuste ja patsiendikesksete arengute eeldus on kõikide osaliste koostöö: riigiasutused, patsiendid, tervishoiuteenuste osutajad ja ravimitootjad peavad ühiselt leidma lahendused, mis võimaldavad parimat meditsiinilist abi.
Lisateave:
Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juhataja
E-mail: riho.tapfer@rtl.ee, tel: 502 1674