Igal aastal septembri lõpus tähistatakse maailma südamepäeva eesmärgiga tõsta teadlikkust südame-veresoonkonnahaigustest (SVH), mis on üks peamisi surmapõhjuseid maailmas. Eestis toimus sel puhul ümarlaud, mis tõi kokku erinevad teemaga seotud osapooled, et arutada, kuidas vähendada ka meie riigi endiselt kõrget haigestumust ja suremust SVHsse.
Arutelus osalesid Liis Kruus Tervisekassast, Alice Haav Tervise Arengu Instituudist, Kirsti Reissar Kardioloogiaõdede seltsist, Rain Vääna Pikema Sõpruse Päevast, Dr Reet Laidoja Eesti Perearstide Seltsist, Dr Martin Serg ja Dr Anu Hedman Eesti Kardioloogide Seltsist ning Chris Ellermaa, Ravimitootjate Liidust. Vestlust juhatas Kristin Parts (Speaksmart).
Kuna suur osa südamehaiguseid on võimalik ära hoida õige elustiiliga, siis kujuneski ümarlaua üheks keskseks teemaks teadlikkuse tõstmine ja ennetuse tõhustamine. Arutleti, kuidas motiveerida inimesi regulaarselt tervist kontrollima ning eluviisis vajalikke muudatusi tegema. Arstid rõhutasid, et kuigi tervishoiutöötajad saavad suunata ja aidata, vastutab inimene on tervisevalikute eest siiski ise.
Arutati ka, kuidas ennetustöös paremini ära kasutada digiriigi võimalusi: näiteks SVH riskitegurite automaatsete teavituste saatmist Terviseportaalist sarnaselt sõeluuringute teavitustega. Tõdeti, et teadlikkuse tõstmine ning tervisliku eluviisi propageerimine peaks algama juba varakult ning olema õppeprogrammi üks osa. Tervislike valikute tegemist on võimalik soodustada erinevate vahenditega, s.h maksusüsteemi muudatustega ning sellesse peaksid panustama kõik osapooled.
Kui tihti peab terve inimene oma südant kontrollima?
Pikemalt peatuti teemal, kas ja kui palju peaks käima terve inimene tervisekontrollides. Üldine seisukoht on, et lähtuda tuleb terve inimese jälgimise juhendist ehk kuni 40. eluaastani ei ole kaebuste puudumisel vajadust regulaarseteks tervisekontrollideks. Pärast 40. eluaastat on soovitatav näiteks viieaastase intervalliga südametervist siiski kontrollida. Varane keskiga on tervise mõttes oluline verstapost: tähtis on aktiivne eluviis, lihastreening ning kehakaalu kontrolli all hoidmine. Kuna töötervishoiukontrollid on Eestis ainukesed kohustuslikud tervisekontrollid täisealistele inimestele, tuleks nende kvaliteeti ja terviklikkust oluliselt parandada. Leiti, et ka tööandjad ise võiksid olla kriitilisemad teenuse osas, mille eest nad maksavad.
Südametervis vajab tervikvaadet
Ennetuse kõrval on kindlasti oluline, mis saab siis, kui haigus on juba tekkinud ehk milline peaks olema patsiendi raviteekond – haiglasse või arsti juurde jõudmine, haiguse ravi ja taasturavi ning hilisem toetus sotsiaalsüsteemi poolt. Selgus, et osapoolte arusaamad patsiendi raviteekonnast on tihti erinevad. Valdkonnaülene koostöö ning ennetus- ja raviteekondade koordineerimine riigi tasandil aitaks vähendada SVH haigestumust ja suremust.
Tervisekassa on välja töötanud raviteekondade juhendi, mis toetab terviklike teekondade arendamist, käivitunud on ka mitmed vastavad projektid. Patsientide jaoks on oluline, et nad oleksid kaasatud nii teekondade kaardistamisel kui ka otsustusprotsessides, see aitab vältida patsiendi raviteekonnalt väljakukkumist. Teekondade kujundamisel tuleb tagada tasakaal patsientide huvide ja vajaduste ning tervishoiukulutuste vahel, samuti on vajalik integreerida eesmärgistatud kvaliteedimõõdikud.
Arstid rõhutasid, vajalik on tagada hästi toimiv tehnoloogiline baas: olemasolevad mahukad andmehulgad tuleb muuta lihtsasti kasutatavaks. Raviteekondade projekt on näidanud, et digitaalsete andmebaaside kasutamine on tegelikkuses keeruline, andmebaasid ei liidestu omavahel, probleeme on andmetele juurdepääsu ja jagamisega.
Ühise jõugpingutuse tähtsus
Riigi strateegiliseks eesmärgiks on Eesti inimeste eluea pikendamine ning tervelt elatud eluaastate kasv. Osapooled tõid esile vajaduse selgemalt määratleda, kes ja kuidas vastutab selle mõõdiku täitmise eest. Leiti, et avaliku ja erasektori koostöö ühise eesmärgi nimel on küll vajalik ja tervitatav, kuid riik peab siinkohal olema selge suunanäitaja.