Ravimite tarneraskuseid esineb igal aastal, ka tänavune ei ole erandlik. Ravimite tarneraskuste probleemile lahenduste otsimisega tegelevad Euroopa riigid iseseisvalt ja üleeuroopaliselt. Koordineerimaks meditsiiniseadmete, tarvikute ja ravimite tarnekindlust üle Euroopa, sh kriisiolukordades, on ellu kutsutud initsiatiiv HERA.
„Ravimite tarneraskused ei ole ainult Eesti probleem – ravimiturg on seotud üleilmselt, kui on häiritud toimeainete või ravimite tootmine Aasias, on mõjutatud Euroopa ja ka Eesti. COVID-19 kriis näitas selgelt kui haavatav on ravimite ja muude tervishoiutoodete tarneahel Euroopas. Selle riski vähendamiseks kutsuti ellu initsiatiiv HERA, European Health Emergency Preparedness and Response Authority (Tervisealastele Hädaolukordadele Reageerimise Asutus), mille peamine eesmärk on koostöö parandamine nii tootjate, hulgimüüjate, regulatiivasutuste kui turu kõigi osapoolte vahel, et tagada meditsiinitarvikute ja ravimite tarnekindlus,“ sõnas Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.
Tapferi sõnul on EL võtnud eesmärgiks otsida lahendusi igas riigis eraldi kui ka piirkondlikul tasandil. „See tähendab muu hulgas ka seda, et järjest rohkem tuuakse tootmist tagasi Euroopasse – nii palju kui võimalik. See ei ole kindlasti lihtne – alati ei saa ka kõikide ravimikomponentide tarnekindlust Euroopa siseselt tagada, kuid eesmärk on riske hajutada nii tarnes kui tootmises.“
„Kahjuks kõiki tarneraskusi välistada ei ole võimalik ning tõenäoliselt peame hakkama saama nendega ka edaspidi. Ravimitootmine on olnud klassikaliselt üles ehitatud väga suurele hinnasurvele: ootus on, et ravimid peavad olema väga odavad. See on pannud tootjaid otsima soodsamaid lahendusi, tihti on kogu ahel üles ehitatud ühele tarnijale ja ahel seetõttu väga haavatav,“ lisas Tapfer.
„Võin kinnitada, et ravimitootjad oma katusorganisatsiooni EFPIA kaudu ja kohalike riikide assotsiatsioonidega teevad regulaarset koostööd selleks, et vähendada tarneprobleemide tekkmist ja mis kõige olulisem, et juba potentsiaalse tarneprobleemi tekkimisel jõuaks info ravimiametiteni ja sealt omakorda arstide ja patsientideni. Ravimiametid, ravimitootjad, hulgimüüjad ja apteegid teevad kõik endast oleneva ravimite tarneprobleemide ennetamiseks. Kahjuks ei ole Eestis igal ravimitootjatel iseseisvat esindust, mistõttu võib olla ka suhtlemine pikaajalisem ja keerulisem. On äärmiselt oluline, et suurte ravimifirmade esindused oleksid ka väikeses Eestis olemas – see kiirendab suhtlust oluliselt,“ selgitas Tapfer.
Ravimite tarneraskuseid esineb igal aastal. Põhjuseid on tarnehäirete tekkimisel väga erinevad: tehnilised ja logistilised probleemid transpordiahelas, ebatäpsed prognoosid või nõudluse suurenemine – mh näiteks kriiside või viirusperioodide tõttu. Mõnikord tekivad tarneraskused ka toimeainete või muude oluliste ravimikomponentide tootmisprobleemidest. Mõningaid toimeaineid toodetakse maailmas üksikutes kohtades ning nende tootmine on keeruline ja ajamahukas protsess ja kui kasvab ootamatult nõudlus või hoopis väheneb selle tehase toomisvõimsus, näiteks loodusõnnetuse või muu tehnilise probleemi tõttu, tekib tarnehäire.