Pressiteade
Üle maailma tähistatakse homme, 14. novembril diabeedipäeva.
12. novembril toimus Ravimitootjate Liidu kokku kutsutud ümarlaud diabeedist, kus arutlesid arstide ja patsientide esindajad, ametnikud ja teised spetsialistid selle üle, kui patsiendikeskne on täna Eestis lähenemine diabeedihaigele ning kuidas olukorda parandada.
Diabeediümarlaua keskseks teemaks oli patsiendikeskne lähenemine haigele ning see, kuidas jõuaks diabeedipatsient kõige parema ravitulemuseni: kas teda jälgib perearst või endokrinoloog või peaks see tulevikus olema hoopis diabeediõde või mõni muu amet. Spetsialistide sõnul on diabeedipatsiendi teekond küll kaardistatud, kuid paremale tulemusele lähemale ei ole viimastel aastatel jõutud. Ümarlaual tõdeti, et vajakajäämisi on praegu küll peamiselt süsteemis kui sellises, aga ka meditsiiniseadmete ja ravimite kättesaadavuses, ja ka näiteks tehnoloogilistes lahendustes.
„Kui Rahvastiku tervise arengukavas räägitakse sotsiaalsüsteemi ja tervishoiusüsteemi integreerimisest, siis näiteks diabeedi patsiendi poolt vaadates on lisaks ka veel teenused, mida ei osuta arst – kuidas haige teab, kuidas neile ligi pääseda?Patsientidel on tõesti vaja teejuhti, kes aitaks süsteemis leida inimesele vajalikud komponendid ja panna vajaliku paketi kokku,“ rääkis patsientide paremast abistamisest ümarlaual Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingujuht Piret Loomets. Suure probleemina tõi ta ka välja, et meil puuduvad andmed diabeetikute täpse arvu ja ravitulemuste kohta.
Eesti Diabeedikeskuse endokrinoloogi Marju Pasti sõnul võiksid Eestis olla diabeedi pädevus- või hoolitsuskeskused. “Puudu on just koordineerituse osa. Mulle tundub, et meditsiin ongi tänapäeval nii keeruline, et keegi ei tea, kuhu minna, kellele helistada, kui näiteks põlv valutab – kuhu sa lähed? Traumatoloog, ortopeed? Jah, perearst on alati esmane. Aga teine probleem on see, et inimesed kurdavad mulle kui endokrinoloogile, et perearst käib näiteks kahe nädala tagant ja raske on pääseda. See tähendab, et ma olen siis ka pseudo-perearst ja ühtlasi endokrinoloog. See tähendab, et kõik patsiendid vajavad inimest, kes süsteemist aru saab ja kes haldab protsessi. Sest tegelikult on infopuudus hästi suur. Inimest võib hästi ravida, aga ta ei pruugi teada infot, mis tal veel võimalik saada on,“ rääkis Marju Past.
Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloog Mari Verrev võttis ümarlaua kokku kolme valupunktina diabeedipatsientidega tegelemisel. „Igapäevapraktikas näen puudujäägina seda, et puuduvad glükoosisensorid, mis on väga suur valupunkt täiskasvanutel. Lastel on need kättesaadavad. Küsimus ei ole ainult kõrges veresuhkrus – diabeetikutel esineb ka madalat veresuhkrut ja see sensor on sellisel puhul elupääsev vahend. Teine valukoht on ravimid. Jah, insuliinravi on väga hea ja kaasaegne, aga 2. tüübi diabeediravis ei ole asjad nii hästi. Rahaline ressurss seab piirangud, me ei saa alati kasutada personaalset valitud ravi. Ja kolmandaks probleemkohaks on skriining: kuidas leida patsiendid üles õigel ajal, et patsient ei tuleks minu juurde juba tüsistustega,“ rääkis Mari Verrev.
Ravimitootjate Liidu esindaja Koit Arro sõnul on diabeedi ravis probleemiks andmete puudus, mis vajaks lahendamist. Kui meil oleks olemas head andmed, siis oleks üheks ravimite ja ravimitele kulutatava rahavähesuse probleemi lahenduseks kulujagamissüsteemide rakendamine. „Haigekassa rakendab ravimite puhul juba ka kulujagamissüsteeme: et rahaline kulu ja vastutus jagatakse. Seda saaks kasutada ka diabeediravi juures. Ravimiga seotud kulusid saaks vastavalt eelnevalt kokkulepitud nõuetele ja tingimustele jagada ravimitootja ja haigekassa vahel. Neid süsteeme on mitmeid ja see pakub mitmesuguseid ja paindlikke lahendusi mõlemale poolele,“ lisas Koit Arro.
Vaata ümarlauda järele videost: https://tervis.postimees.ee/6821385/vaata-jarele-umarlauas-arutleti-diabeediravi-tuleviku-ule
Galerii ümarlaualt: https://www.dropbox.com/sh/m2afdqgv9kw4fko/AADED-Fx84yoXLN8fHxkRBZ4a?dl=0 .
Pildid tegi Tiit Mõtus
Diabeediümarlaual saavad sõna endokrinoloogid Mari Verrev ja Marju Past, perearst Piret Rospu, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste, Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, TAI personaalmeditsiini projektijuht Helen Lepa, Eesti Diabeediliidu president Ulvi Tammer-Jäätes, Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu juht Piret Loomets ja Koit Arro Ravimitootjate Liidust. Vestlust juhtis Urmas Vaino.
14. novembril tähistatakse 26. korda Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (IDF) eestvõttel maailma diabeedipäeva. Ravimitootjate Liit korraldab diabeedipäeva puhul avalikkusele suunatud ümarlaua, mille eesmärk on tuua fookusesse diabeedi teema tervikuna, arutledes väärtuspõhise tervishoiu ja patsiendikesksete mõõdikute üle diabeedis.
Ravimitootjate Liit (www.rtl.ee) on mittetulundusühing, mis esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid, kelle toodang on mõeldud müügiks retsepti alusel või professionaalsete tervishoiutöötajate kontrolli all ning kes lähtuvad oma töös eetilistest printsiipidest. Ravimitootjate Liitu kuulub 25 liiget.
Lisateave:
Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juhataja
E-mail: riho.tapfer@rtl.ee, tel: 502 1674