Asulareovee direktiiv

Asulareovee puhastamise direktiiv – Ravimitootjate Liidu seisukohad

Ravimitootjate Liit jälgib tähelepanelikult 2025. aasta alguses vastu võetu ELi asulareovee puhastamise direktiivi rakendamist. Kandev roll direktiivi rakendamisel saab olema ravimitootjatel.

Direktiivi rakendumise osa on seni liikmesriikides arutlusel ning täpsed nõuded ebamäärased. Käimas on aktiivsed arutelud, et leida tasakaal tehniliste võimaluste ja rahaliste ressursside vahel.

Euroopa Ravimitootjate assotsiatsioon (EFPIA) otsib selgust, kas otsus teha Euroopa asulareovee neljanda astme puhastuse eest vastutavaks ainult ravimi- ja kosmeetika tootmisettevõtted on kooskõlas ELi “saastaja maksab” põhimõttega. EFPIA sõnul on direktiiv praegusel kujul vastuolus ka ELi diskrimineerimisvastase ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Ravimitootjad peavad oluliseks järgmisi põhimõtteid direktiivi rakendamisel ning jätkavad arutelusid, et muuta ebaproportsionaalne kohustuste jaotumine õiglasemaks.

• Ravimitootjad mõistavad vette sattuvate mikrosaasteainete mõju keskkonnale ja toetavad direktiivi eesmärki nende mõju vähendamiseks.
• Ravimitootjadon valmis maksma õiglase osa tootjavastutusest puhtama reovee eest nii Euroopas kui muidugi ka Eestis lähtudes mikrosaasteainete kogusest.
• Direktiiv puudutab reovee puhastamist mikrosaasteainetest, mille hulgas on ka ravimijääke, mis pärinevad inimestelt, kes ravimeid võtavad, ning aegunud või võtmata ravimite valest käitlemisest. Kindlasti ei tohiks rääkida ravimijääkide “reovette sattumisest” tööstusest: kõikidel ravimitootmisettevõtetel on väga ranged nõuded vee puhastuseks ja reostuse vastu võitlemiseks, kogu ravimitööstus võtab keskkonnapoliitikat väga tõsiselt.
• Ravimitootjad jätkavad seni kokku lepitud keskkonnakaitse alaseid tegevusi, sealhulgas puhta vee tagamise regulatsioonide järgimist: tööstusel on ranged nõuded veepuhastuseks ja reostuse vastu võitlemiseks. Ravimitööstus tegutseb veereostuse vähendamiseks igapäevaselt. EFPIA ja RTL liikmed on teinud suuri investeeringuid ja loonud innovatiivseid lahendusi, et tagada ravimitootmise reovee puhastamine tekkekohas, et saasteained ei satuks veesüsteemi.
• Valdav enamus mikrosaasteainetest, millest osa on ravimijääke, pärineb inimestelt, kes ravimeid võtavad. Teine suurem osa reovette sattuvatest ravimijääkidest pärineb ravimite valest äraviskamisest (kasutamata või aegunud ravimid). EFPIA toetab asjakohaseid meetmeid ravimite nõuetekohaseks käitlemiseks. Koos teiste kaubandusliitudega on EFPIA käivitanud #medsdisposal kampaania, et tõsta teadlikkust kasutamata või aegunud ravimite nõuete koha.
• Ravimitootmissektor on veendunud, et otsus panna mikrosaasteainete puhastamise kulud ainult ainult ravimi- ja kosmeetikatööstusele, jättes teised sektorid kõrvale, on meelevaldne, ebaõiglane ega ole toimiv lahendus.
• Direktiiv on vastuolus ELi aluslepingute põhimõtetega: saastaja maksab, proportsionaalsus ja mittediskrimineerimine.
• EFPIA toetab saastaja maksab põhimõtet, mille kohaselt peavad kõik saastamises süüdlased vastutama ning kandma sellega seotud kulud.
• EPFIA on vaidlustanud asulareovee puhastamise direktiivi Euroopa Liidu kohtus. Ravimitootjate Liit Eestis toetab EFPIA tegevust. EFPIA otsus algatada kohtumenetlus ei põhine üksnes asjaolul, et direktiiv ei ole kooskõlas kolme ELi põhimõttega, vaid toetab ka uut Euroopa Komisjoni suunda, mille eesmärk on tagada, et loodav seadusandlus oleks kooskõlaline ja toetaks Euroopa konkurentsivõimet.