Vaktsiinid

Rahvastiku arvu pidev ja kiire tõus, rahvastiku vananemine ja reisimisvõimalused nõuavad inimeste tervise kaitseks meetmeid, mis tagaksid maksimaalse immuunsuse ja vastupanuvõime laialt levivatele viirushaigustele. Vaktsiinvälditavaid haigusi on tänaseks ligi 30 ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmete järgi hoitakse tänu vaktsiinidele igal aastal ära 2-3 miljoni inimese surm – eriti riskirühmade seas. Hinnangute järgi oleks võimalik tõhusama vaktsineerimisega hoida ära veel 1,5 miljoni inimese surmajuhtumid.

Vaktsiinide arendajad panustavad rohkelt uuringutesse vaktsiinide ohutuse vallas, et teaduslikult kinnitada vaktsiinide ohutust inimestele ning vaktsineerimise vajadust tänapäeva maailmas.

Vaktsiinide arendajate ning tootjate ja Eesti Ravimitootjate Liidu eesmärk on rahvastiku vaktsineerimisteadlikkuse tõstmine läbi asjakohase info kättesaadavuse.

Vaktsiinvälditavate haiguste vaktsineerimisega hõlmatuse osakaal kogu rahvastikust peaks olema 95%, et ennetada haiguspuhanguid ning saavutada karjaimmuunsus – kui ühiskonnast enamus on nakkushaiguste vastu vaktsineeritud ja see tagab kaitse ka vaktsineerimata inimestele.

Eesti inimeste teadlikkus vaktsiinvälditavatest haigustest ning nende haiguste tingitud tagajärgedest võiks olla suurem, kui ta praegu on – tihti juhtub, et väärarusaamad ning valeinfo levib sotsiaalmeedias kiiresti, mistõttu jääva erialaspetsialistide soovitused tagaplaanile ning teaduspõhised lähenemised ja faktid vannuvad alla populaarteaduslike või isehakanud spetsialistide arvamustele. See võib viia olukorrani, kus mittevaktsineerimine jõuab kriitilise piirini ning haigused, mida me arvasime maailmast kadunud olevat, tulevad tagasi ja hakkavad levima.

Vaktsiinide kõrvaltoimed on peamised argumendid vaktsineerimisest keeldumisel. Tõsi on aga, et kõrvaltoimed vaktsiinide puhul on haruldased ja enamjaolt kerged. Ravimid ja vaktsiinid läbivad enne müügiloa saamist väga range ja pikaajalise ohutuskontrolli, mitmeastmelised katsetused, mille raames kirjeldatakse ära ka kõik teadaolevad kõrvaltoimed – see info on kõigile kättesaadav ravimi pakendi infolehel ja Ravimiameti kodulehel. Nagu iga ravimi puhul, võiks patsient alati infolehega tutvuda. Arvestades vaktsiinide kasutusulatust ning kõrvaltoimete arvu, võib öelda, et vaktsiinid on väga ohutud ning vaktsineerimisest saadav kasu, sh inimeste kannatuste vähendamine, haiguse ärahoidmine ning sellega ka ravikulude kokkuhoid, on kindlasti suurem kui võimalikud ohud.

Nakkushaiguste vältimiseks on Eestis vaktsineerimises kolm põhisuunda:

  • laste vaktsineerimine,
  •  hooajaline vaktsineerimine ja
  • reisivaktsiinid.

Kõik 3 on olulised tugevdamaks immuunsüsteemi ning nakkushaiguste vältimiseks. Loe rohkem kõigi kohta Terviseameti lehelt vaktsineeri.ee.

RTL vaktsiinide töögrupi eesmärkide hulka kuuluvad:

  • Vaktsineerimise, kui parima teaduspõhise nakkushaiguste ennetusmeetme, tealikkuse tõstmine.
  • Kaasaegsete vaktsiinide kättesaadavuse tagamine.
  • Koostöö ametkondadega parimate nakkushaiguste ennetusmeetmete rakendamiseks.

Kust saab asjakohast infot

  1. Ülevaatlik info vaktsineerimisest Terviseameti infolehel vaktsineeri.ee
  2. Vaktsiinid ja vaktsineerimine, käsiraamat, autor Kuulo Kutsar: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervislik_eluviis/vaktsiinidjavaktsineerimine_2014_veebi.pdf
  3. Ravimiameti brošüür imikute ja väikelaste vaktsineerimisest: https://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/vaikelaste_vaktsineerimine_eraldilk.pdf
  4. Reisivaktsiinid ja profülaktika Terviseameti infolehel: https://www.vaktsineeri.ee/et/reisivaktsineerimine-ja-profulaktika
  5. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ülevaated reisimisest ja vaktsiinidest: https://www.who.int/ith/en/