1. Diabeet on suure levimusega haigus, mida põeb vähemalt 100 000 Eesti inimest. Diabeedi levinuim vorm on teist tüüpi diabeet, mida põeb 90–95% diabeedihaigetest: aastas haigestub teist tüüpi diabeeti Eestis ligi 6000 inimest ning Eesti tervisestatistika andmetel on diabeedi esmasjuhtude arv viimastel aastatel järjest kasvav. Eesti ei ole siin kuidagi eriline – sama tendents on ka mujal maailmas ning järgmise 10–20 aastaga prognoositakse diabeedihaigete suurt kasvu.

    Diabeet võib põhjustada mitmeid väga raskeid tüsistusi, millest osa on õigeaegse ning asjakohase abiga ärahoitavad. See tähendab, et diabeediravi on oluliselt mõistlikum kui tagajärgedega tegelemine. Teist tüüpi diabeedi eripära on, et kui veresuhkru väärtus hoida normis, ei teki hilisemaid tüsistusi, mis võivad olla väga rasked. Sealjuures on oluline, et ravi oleks tulemusele suunatud.

    Samuti peaks olema prioriteet õigeaegne diabeedi diagnoosimine: diabeedi riskirühma kuuluvatele inimestele tuleks meenutada veresuhkru taseme regulaarse kontrollimise olulisust, et hõlbustada varajast diagnoosimist ja ravi alustamist.

    Ravimitootjate Liidu seisukohad ja ettepanekud seoses diabeediga

    • Koostöös spetsialistide, eriala- ja patsientide liitudega välja töötada, kuidas saaks Eesti tulemuslikumalt korraldada diabeediravi: et haiged leitaks õigel ajal üles, et nende ravi oleks kompleksne ning et selle tulemuslikkust oleks võimalik ka jälgida.
    •  Saavutada koostöös olukord, kus patsiendid peaksid regulaarselt käima kontrollis, et nende diabeediravi vastaks eesmärkväärtustele – see on ainus viis vältida diabeedi tüsistusi ja võimaldada inimestele rohkem kvaliteetselt elatud eluaastaid.
    • Selleks, et pakkuda diabeeti põdevatele patsientidele nende individuaalsetele vajadustele vastavat ravi ja aidata neil vältida tüsistuste teket, on vajalikud tõestatud efektiivsusega innovaatilised toimeained koos igapäevaellu sobituvate manustamisviisidega. Ainult sellisel moel on võimalik tagada ravi eesmärkväärtuste püsimine ja toetada haigete võimekust oma haigust ise kontrolli all hoida.
    •  Lisaks tuleb enam tähelepanu pöörata diabeediravi eesmärkidele: veresuhkru taseme langetamisele koos kehakaalu langetamisega ja kardiovaskulaarse kaitse pakkumisega, vältides sealjuures hüpoglükeemiate esinemist. See on aluseks ka patsientide heale ravisoostumusele.
    • Diabeeti põdevatele inimestele uute ravivõimaluste kättesaadavaks tegemine peab põhinema usaldusväärsetel ja ühetaolistel andmetel. Kuna Eestis ei ole diabeediregistrit, puudub ülevaade sellest, kuidas patsiendid ravitud on või kui palju esineb hüpoglükeemiaid. Ühtse diabeediregistri loomine annaks võimaluse rakendada tulemuspõhist ravi. Seega tuleks panustada diabeediregistri loomisse ja käimashoidmisse.