MTÜ Ravimitootjate Liit Põhikiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Liidu asutamine. Mittetulundusühing Ravimitootjate Liit (edaspidi LIIT) on rahvusvaheliste farmaatsiafirmade Eesti esinduste ja Eesti äriregistrisse kantud rahvusvaheliste farmaatsiafirmade poolt 19. septembril 1996.a. asutamiskoosolekul kinnitatud asutamislepinguga asutatud liikmete vabatahtlik ühendus (MTÜS § 1).

2. Nimi. LIIDU nimi eesti keeles on Mittetulundusühing 'Ravimitootjate Liit', nime lühend on MTÜ RL (MTÜS § 4).

LIIDU nimekuju inglise keeles on: Non-Profit Organisation 'Association of Pharmaceutical Manufacturers in Estonia', lühend NPO APME.

3. Asukoht. LIIDU asukoht on juhatuse asukoht Tallinnas, Eesti Vabariigis.

4. Tegevuse tähtaeg. LIIT asutatakse määramata tähtajaks (MTÜS § 7 lg.3).

5. Tegevuspiirkond. LIIT tegutseb Eesti Vabariigis.

Kohalik esindus. LIIT on eraõiguslik juriidiline isik kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega.
LIIDU suhted riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikutega põhinevad seadusel ja lepingutel.
LIIT võib sõlmida lepinguid ja teha koostööd teiste isikutega, samuti astuda Eesti Vabariigi, teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks.
Oma tegevuses juhindub LIIT Eesti Vabariigi seadusest ja õigusaktidest, LIIDU asutamisdokumentidest ja käesolevast põhikirjast.
LIIT vastutab oma kohustuste eest oma varaga, LIIDU liikmed ei vastuta LIIDU kohustuste eest.
LIIT on kohustatud seadusega sätestatud korras pidama raamatupidamisarvestust, tasuma makse, esitama Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioone ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile majandusaasta aruande.
LIIDU majandusaastaks on kalendriaasta, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
LIIDU töökeeleks on eesti keel.

6. Põhieesmärgid

LIIDU tegevuse põhieesmärkideks on:
a) esindada ja kaitsta LIIDU liikmete ühiseid huvisid, esindada LIITU riigiorganites ja avalikkuse ees;
b) avaldada seisukohti tervishoiuvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta, teha omapoolseid ettepanekuid ravimipoliitika suunamiseks;
c) nõustada LIIDU liikmeid.


II. LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED, LIIDU ORGANID

7. Liikmed. LIIDU tegevliikmeteks võivad olla nii Eesti Vabariigi äriregistrisse kantud kui ka välismaised juriidilised isikud, kes tunnustavad LIIDU põhikirja ning on LIIDUS esindatud selleks volitatud isiku poolt temale väljaantud volikirja alusel ja mahus.

LIIDU tegevliikmeteks võivad olla farmaatsiafirmad, mille tegevus vastab üldlevinud ravimitootjate kutseetikale ja headele äritavadele.

Asutajaliikmed on tegevliikmeks alates asutamislepingule allakirjutamise päevast kuni nende väljaarvamiseni või väljaastumiseni LIIDUST.

8. Auliikmed. LIIDU Üldkogu võib LIIDU auliikmeteks nimetada Eesti ravimitööstuse arengut märkimisväärselt toetanud ja arendanud isikuid. Auliikme nimetamiseks teeb ettepaneku LIIDU tegevliige. Auliikmete nimetamiseks on vajalik vähemalt 2/3 Üldkogul osalenud LIIDU tegevliikmete toetus. Auliikmetel ei ole hääleõigust ja kohustust tasuda sisseastumis- ja liikmemaksu.

9. Vaatlejaliikmed. Liidu vaatlejaliikmeks võivad olla farmaatsiafirmad ühe aasta jooksul. Vaatlejaliikmetel on juurdepääsuõigus LIIDU informatsioonile, kuid puudub hääleõigus ja õigus olla valitud juhtorganitesse.

10. Assotsieerunud liikmed. Assotsieerunud liikmel on juurdepääsuõigus LIIDU informatsioonile, õigus osa võtta LIIDU töögruppide tegemistest, kuid puudub hääleõigus ja õigus olla valitud juhtorganitesse. Assotsieerunud liikmeteks on ravimiuuringutega, meditsiiniaparatuuriga ja meditsiinidiagnostikavahenditega tegelevad äriühingud.

11. Tegev-, vaatleja- ja assotsieerunud liikmeks vastuvõtmine. LIIDU tegev-, vaatleja- või assotsieerunud liikmeks võetakse isik Üldkogu poolt vastu liikmeks saada sooviva isiku kirjaliku avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata füüsiline isik, kes esindab uut juriidilisest isikust tegev-, vaatleja- või assotsieerunud liiget tema vastuvõtmisel LIITU.

Liikmekandidaadid võetakse LIIDU tegev- ,vaatleja- või assotsieerunud liikmeteks ainult juhul, kui nad vastavad põhikirja punkt 7 nõuetele ja vähemalt 2/3 Üldkogul osalejatest hääletavad nende liikmeksvõtmise poolt.

LIIDU tegev- vaatleja- või assotsieerunud liikmeks vastuvõtmine eeldab LIIDU põhikirja tunnustamist ning Üldkogu poolt kehtestatud liitumis- ja liikmemaksu tasumist ettenähtud tähtajaks.

LIIDU tegev-, vaatleja- või assotsieerunud liikmeks vastuvõtmisest võib Üldkogu keelduda keeldumise põhjust selgitamata. Üldkogu otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. LIIT informeerib liikmekandidaati oma otsusest kirjalikult.

LIIDU tegev-, vaatleja- ja assotsieerunud liikmed tasuvad liikmemaksu regulaarselt igal aastal. Liitumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitab Üldkogu lähtuvalt juhatuse ettepanekust. Tegev-, vaatleja- ja assotsieerunud liikmed on kohustatud liikmemaksu tasuma 30 kalendripäeva jooksul arvates arve saamisest.

12. LIIDUST lahkumine

12.1 Tegev- , vaatleja -, assotsieerunud ja auliikmed võivad LIIDUST igal ajal lahkuda, teatades sellest kirjalikult Juhatusele, kes edastab vastavad dokumendid järgmisele Üldkogule.

12.2 Liikme võib LIIDUST välja arvata Üldkogu otsusel osalejate vähemalt 2/3 häältega. Liikme väljaarvamise küsimuse hääletamisel loetakse hääletamisel mitteosalemist või erapooletuks jäämist vastuhääleks. Liikme väljaarvamisest tuleb teatada vastavale liikmele kirjalikult.

12.3 LIIDU tegev- , vaatleja-, assotsieerunud ja auliikme võib liikmeskonnast välja arvata:
a) liikmemaksu tasumise kohustuse olemasolul selle mittetasumisel ühe aasta jooksul arvates arve kättesaamise päevast;
b) LIIDU põhikirja korduval (vähemalt kahel korral) rikkumisel;
c) kutse- või ärieetika jämeda rikkumise korral;
d) LIIDU hea maine kahjustamisel.

12.4 LIIDU liikmeskonnast väljaarvatud liige võib taotleda enda uuesti LIIDU liikmeks vastuvõtmist, kuid mitte varem kui aasta möödumisel, arvates liikme LIIDUST väljaarvamise päevast.

12.5 LIIDU liikme lahkumisel või tema väljaarvamisel LIIDUST liikme poolt tasutud liikmemaksu ei tagastata. Kui liikmel on väljaarvamise või lahkumise aasta jooksev liikmemaks tasumata, siis LIIT võib tasumata liikmemaksu sissenõudmisest Juhatuse otsusel loobuda.

12.6 Hääleõigus. Igal tegevliikmel on Üldkogul üks hääl. Liiget esindab LIIDUS kas liikme äriregistrisse kantud juhatuse liige või volitatud esindaja kirjaliku volikirja alusel.

13. Liikmete õigused ja kohustused.
13.1 LIIDU tegevliikmetel on õigus:
a) valida ja olla valitud LIIDU juht- ja tööorganitesse;
b) kasutada LIIDU teenuseid ja vara LIIDU juht- ja tööorganite poolt määratud korras;
c) kasutada Juhatuse poolt kehtestatud korras LIIDU sümboolikat;
d) saada LIIDU organitelt informatsiooni LIIDU tegevuse kohta;
e) osaleda LIIDU üritustel sõna- ja hääleõigusega;
f) teha ettepanekuid LIIDU tegevuse arendamiseks.

13.2 LIIDU vaatleja-, au- ja assotsieerunud liikmel:
a) on õigus kogu informatsioonile;
b) puudub hääleõigus valida ja olla valitud LIIDU juhtorganitesse.

13.3 Liidu tegev-, au-, assotsieerunud ja vaatlejaliige on kohustatud:
a) järgima LIIDU põhikirja ja kodukorda ning täitma LIIDU juht- ja tööorganite otsuseid ning korraldusi;
b) hoidma ja heaperemehelikult kasutama LIIDU vara;
c) tasuma liikmeksastumise ja liikmemaksu selle tasumise kohustuse olemasolul vastavalt põhikirja punktile 11;
d) hoidma kõrgel LIIDU mainet ning ravimitootjate kutse- ja ärieetikat;
e) edendama LIIDU huve ja hoiduma LIIDU mainet ja eesmärke kahjustavast tegevusest;
f) hoidma konfidentsiaalsena kõik toimingud, otsused ja dokumendid, mille kohta LIIDU Üldkogu, Juhatus või Nõukogu on langetanud vastavasisulise otsuse;
g) teatama Juhatusele kirjalikult oma esindaja volituste lõppemisest või lõpetamisest;
h) teatama Juhatusele koheselt oma uue postiaadressi, sidevahendite numbrid ja /või volitatud esindaja andmed ning andmete muudatused.

14. LIIDU organid. LIIDU organid on:
a) Üldkogu (üldkoosolek MTÜS § 18 tähenduses);
b) Juhatus;
c) Revident;
d) Nõukogu.


III. ÜLDKOGU

15. Korraline Üldkogu. LIIDU kõrgemaks organiks on Üldkogu. Üldkogu kutsutakse LIIDU Juhatuse poolt kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. LIIDU Juhatus kutsub Üldkogu kokku vähemalt ühe kümnendiku LIIDU liikmete, Nõukogu või revidendi kirjalikul nõudmisel.

15.1 Üldkogu pädevuses on kõigi LIIDU tegevusega seotud küsimuste lahendamine:
a) LIIDU eesmärkide muutmine, milleks on vaja vähemalt 9/10 LIIDU hääleõiguslike liikmete nõusolek (MTÜS § 23 p.11);
b) LIIDU põhikirja muutmine, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 Üldkogus osalenud liikmetest (MTÜS § 23 lg.1);
c) LIIDU tegevuse lõpetamine, milleks on vaja vähemalt 9/10 LIIDU liikmete nõusolek;
d) LIIDU ees seisvate ülesannete läbitöötamiseks vajalike toimkondade ja nende liikmete nimetamine;
e) LIIDU liikmete vastuvõtmine ja LIIDUST väljaarvamine;
f) auliikmete nimetamine;
g) LIIDU eelarve, aastaaruande, Juhatuse aruannete ja revidendi teostatud kontrolli tulemuste aruande kinnitamine;
h) sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ja arvestamise korra kehtestamine;
i) siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmelisusega seotud küsimused;
j) revidendi valimine;
k) Juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes LIIDU esindaja määratlemine Nõukogu liikmete hulgast;
l) muude LIIDU juhtimisega seotud küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud Juhatuse ega Nõukogu pädevusse.

15.2 Üldkogu viiakse läbi kinnisel istungil. Üldkogu võib otsustada Üldkogu lahtiseks kuulutamise ja ajakirjanike juurdelubamise lihthäälteenamusega.

15.3 Üldkogu võib otsuseid vastu võtta Üldkogu kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks saadab Juhatus LIIDU liikmetele Üldkogu otsuse projekti ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 7 (seitse) päeva ja pikem kui 30 (kolmkümmend) päeva. Otsuse projektile lisab Juhatus otsuse projekti kohta selgituse ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas Üldkogu kokku kutsumata.

15.4 Üldkogu kokku kutsumata loetakse Üldkogu otsus vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletavad kõik LIIDU liikmed (MTÜS § 22 lg.3). Hääletamisele pandud otsuse vastuvõtmisest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teavitab Juhatus LIIDU liikmeid esimesel Üldkogul, mis järgneb kirjaliku hääletamise tähtpäevale.

16. Kutse. Üldkogu kutsub kokku Juhatus, Juhatuse liikmete puudumisel või takistatusel oma kohustusi täita kutsub Üldkogu kokku Nõukogu esimees. Üldkoosoleku toimumisest tuleb teatada LIIDU kõigile liikmetele kirjaliku kutsega ette vähemalt 10 tööpäeva. Üldreeglina otsustatakse Üldkogu toimumise aeg eelmisel Üldkogul ja kutses täpsustatakse Üldkogu toimumise aeg, koht ning päevakord. Juhul, kui LIIDU põhikirja soovitakse muuta, lisatakse kutsele kirjalikult muudatusettepanekute tekst koos seletuskirjaga.

17. Erakorraline Üldkogu. Juhatuse, Nõukogu, revidendi või vähemalt 1/10 LIIDU liikmete nõudel kutsub põhikirja p.-s 16 nimetatud organ kokku Erakorralise Üldkogu. Erakorralise Üldkogu kokkukutsumiseks peab pädev organ saatma kõigile LIIDU hääleõiguslikele liikmetele kirjaliku kutse, kus on ära toodud Erakorralise Üldkogu kokkukutsumise põhjus, päevakord, toimumise aeg ja koht.

18. Üldkogu juhatamine. Üldkogu juhatab Juhatuse esimees, tema puudumisel või takistatusel oma kohustusi täita Nõukogu esimees. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 2/3 LIIDU liikmetest. Juhul, kui eelnimetatud kvoorum kokku ei tule, kutsub Üldkogu juhataja uue Üldkogu kokku ühe nädala pärast. Üldkogu teistkordsel kokkukutsumisel on Üldkogu otsustusvõimeline sõltumata kohaletulnud LIIDU hääleõiguslike liikmete arvust. Kui Üldkogul osaleb liikme volitatud esindaja, kes esitab käesolevas põhikirjas sätestatud volikirja, loetakse liige kohalolevaks.

19. Hääletamine. Üldkogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud põhikirja punktis 15.1. alapunktides a), b) ja c) käsitletavates küsimustes on vajalik kvalifitseeritud kvoorum. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks Nõukogu esimehe hääl (kelleks on LIIDU tegevliikmest äriühingu seaduslik või volitatud esindaja). Üldkogul hääletamine võib toimuda nii avaliku kui ka salajase hääletusega. Hääletamise viisi määrab Üldkogu igal konkreetsel juhul eraldi lihthäälteenamusega.

IV. JUHATUS

20. Kohustused. Juhatus on LIIDU seaduslik esindaja Üldkogude vahelisel ajal. Juhatus langetab otsuseid kõigis LIIDU tegevust puudutavates küsimustes, välja arvatud Üldkogu ja Nõukogu ainupädevusse kuuluvates küsimustes. LIITU võib esindada suhetes kolmandate isikutega iga juhatuse liige.

21. Koosseis. Juhatusel on 1 - 3 liiget. Juhatuse liikmete valiku, töölepingu sõlimimise ja lõpetamise ja töötasu suuruse otsustab Nõukogu. Juhatuse liige ei saa olla LIIDU liikmeks ega viimase poolt käsundatud isikuks.

Kui juhatuses on rohkem kui üks liige, nimetab Nõukogu nende hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab Juhatuse tööd. Juhatuse esimees valitakse Nõukogu poolt lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks Nõukogu esimehe hääl. Juhatuse liikmed ei osale hääletusel.

22. Juhatuse pädevuses on:
a) LIIDU tegevusaasta eelarve projekti, LIIDU strateegiliste ja iga-aastaste tegevusplaanide, LIIDU tegevuse, majandusaasta aruande ja finantsaruande ettevalmistamine, ning pärast Nõukoguga ja/või seaduses ettenähtud juhtudel revidendiga kooskõlastamist selle esitamine kinnitamiseks Üldkogule;
b) Üldkogu ja Juhatuse koosolekute ettevalmistamine ja kokkukutsumine;
c) LIIDU ees seisvate ülesannete läbitöötamiseks vajalike toimkondade töö juhtimine;
d) LIIDU koosolekute ja otsuste protokollide koostamine ja säilitamine;
e) Üldkogu, Nõukogu, Juhatuse ja revidendi otsuste täitmise korraldamine;
f) LIIDU igapäevaseks tegevuseks vajaliku personali töölevõtmine ja töölt vabastamine, nende tööülesannete ning töötasu määramine, kooskõlastades nimetatud töölepingutest LIIDULE tekkivad varalised kohustused eelnevalt Nõukoguga;
g) vajalike vahendite ja infrastruktuuri loomine ning LIIDU töö organiseerimisega seotud küsimuste lahendamine;
h) LIIDU liikmete arvestuse pidamine ja LIIDU liikmete poolt nende kohustuste täitmise jälgimine;
i) LIIDU põhivahendite võõrandamine Nõukogult saadud heakskiidu piires;
j) muude ülesannete täitmine, mis ei ole käesoleva põhikirjaga antud LIIDU muu organi pädevusse;
k) LIIDU raamatupidamise korraldamine;
l) LIIDU vara kasutamine ja käsutamine vastavalt LIIDU eesmärkidele ja tegevuse põhisuundadele;
m) LIIDU sümboolika väljatöötamine ja selle kasutamise korra kehtestamine.

23. Juhatus korraldab muuhulgas LIIDU majandustegevust, aruandlust ja jooksvat asjaajamist, LIIDU poolt tehtavate tehingute ettevalmistamist, projektikonkursse ja jooksvat kontrolli projektide üle ning muude LIIDU ülesannete täitmist vastavalt Nõukogu poolt kooskõlastatud ja Üldkogu poolt kinnitatud eelarvele ja tegevusplaanile.

24. Allkirjad. Juhatuse liikmete allkirjaõiguse kehtestab Nõukogu.

25. Konfidentsiaalsus. Juhatuse liikmed, samuti kõik muud LIIDU palgalised töötajad on kohustatud hoidma konfidentsiaalsena kogu nende kasutuses oleva või saabuva informatsiooni ning materjalid, mis on saadud seoses töötamisega LIIDU organites. Juhatuse liikmed ja LIIDU töötajad tohivad konfidentsiaalset informatsiooni kasutada ainult oma ametiülesannete täitmiseks. Juhatuse liikmed ja LIIDU töötajad tohivad konfidentsiaalset informatsiooni nii oma ametiajal kui pärast selle lõppemist avaldada ainult LIIDU liikmetele, kui viimased vajavad seda informatsiooni käesolevas põhikirjas toodud ülesannete täitmiseks. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kõrvalistele isikutele on lubatud ainult juhul, kui Nõukogu on andnud selleks kirjaliku loa.

26. Töökorraldus. Juhatus määrab kindlaks oma töö organisatoorsed printsiibid ja töökorralduse.

27. Koosolekud. Kui juhatusel on kaks või enam liiget, tehakse Juhatuse otsused Juhatuse koosolekul. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Juhatuse koosolekud kutsub kokku Juhatuse Esimees. Kvoorumi olemasoluks peab kohal olema vähemalt kaks kolmandikku Juhatuse koosseisust. Kõik otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks Esimehe hääl. Juhatus võib koosolekut mitte kokku kutsuda ja otsuse vastu võtta ka kirjalikult, nn. Juhatuse Tsirkulaarotsusena, millele on alla kirjutanud kõik Juhatuse liikmed. Resolutsiooni tsirkulatsioon on lubatud ka faksi ja emaili teel. Juhatus peab koosolekute protokolli, kus fikseeritakse arutusel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid kuuluvad alalisele säilitamisele.

28. Toimkonnad. Juhatus võib eriülesannete täitmiseks luua toimkondi ja valida nendesse toimkondadesse Juhatusse mittekuuluvaid isikuid.

V. NÕUKOGU

29. Nõukogu. Nõukogu on Liidu juhtimis- ja kontrollorgan, mille ülesandeks on Liidu põhikirjaga kindlaksmääratud õigustoimingute tegemine, samuti järelevalve teostamine Juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosneb 3-7 liikmest, kelleks saavad olla üksnes füüsilised isikud. Nõukogu liikmed nimetab LIIDU liikmete esindajate hulgast ametisse ja kutsub tagasi Üldkogu. Nõukogu liikmed valitakse 3-ks aastaks. Nõukogu liikmel ei ole õigust määrata enda asemele teist isikut Nõukogu liikmeks. Nõukogu liikme volitused tekivad ja lõpevad vastavalt konkreetse Nõukogu liikme ametisse määramise või ametist tagasikutsumise otsuse jõustumise hetkest. Nõukogu liikme volitused lõpevad ka Nõukogu liikme surma, samuti tema poolt Nõukogu liikme õigussuhte kehtiva ülesütlemise ajahetkest. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast Nõukogu esimehe, kes korraldab Nõukogu tööd.

30. Pädevus. Nõukogu pädevuses on:
a) Juhatuse poolt koostatud LIIDU tegevusaasta eelarve projekti, LIIDU strateegiliste ja iga-aastaste tegevusplaanide, LIIDU tegevuse majandusaasta aruande ja finantsaruande kooskõlastamine koos õigusega teha Juhatusele ettepanekuid nimetatud dokumentide täiendamiseks ja parandamiseks;
b) Juhatuse liikmete määramine, töölepingu sõlmimine ja lõpetamine, töötasu määramine;
c) LIIDU ees seisvate ülesannete läbitöötamiseks vajalike toimkondade ja nende uute või asendusliikmete nimetamine üldkogu vahelisel perioodil
d) likvideerimiskomisjoni liikmete valimine ja tagasikutsumine;
e) Juhatuse esimehe nimetamine Juhatuse liikmete hulgast;
f) Juhatuse liikmega sõlmitavate lepingute ettevalmistamine;
g) Juhatusele nõusoleku andmine LIIDU põhivahendite, sh LIIDU kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade, võõrandamiseks või koormamiseks, samuti LIIDULE rahaliste kohustuste võtmiseks summas üle ………. Eesti krooni;
h) teiste põhikirjaga Nõukogu pädevusse antud ülesannete täitmine.
Nõukogul on õigus tutvuda oma põhiülesannete täitmise käigus LIIDU kõikide dokumentidega, kontrollida LIIDU raamatupidamise õigsust, nõuda Juhatuselt informatsiooni Juhatuse tegevuse kohta, kontrollida Juhatuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja Nõukogu ning Üldkogu otsustele, täita teisi Üldkogu poolt või põhikirjaga tema pädevusse antud ülesandeid. Nõukogu teeb kontrolli tulemused teatavaks Üldkogule hiljemalt järgmisel korralisel Üldkogu istungil.

31. Töökord. Nõukogu teeb otsused koosolekul või kirjalikult koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Nõukogu koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees, kes teatab Nõukogu liikmetele vähemalt 7 päeva ette Nõukogu koosoleku toimumise aja ja koha. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Igal Nõukogu liikmel on otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks Nõukogu esimehe hääl. Nõukogu koosolek protokollitakse. Nõukogu võib otsused vastu võtta koosolekut kokkukutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks saadab Nõukogu esimees Nõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 3 päeva. Koosolekut kokkukutsumata loetakse Nõukogu otsus vastu võetuks, kui selle poolt on vähemalt 2/3 kõigist Nõukogu liikmetest. Nõukogu esimees koostab otsuse kohta hääletusprotokolli, mille saadab tutvumiseks kõigile Nõukogu liikmetele.


VI. JÄRELEVALVE

32. Üldkogu teostab järelevalvet teiste LIIDU organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib Üldkogu määrata erakorralise revisjoni või audiitorkontrolli.
33. Juhatuse, Nõukogu või muu LIIDU organi liikmed peavad võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
34. Revident koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab Üldkogule kinnitamiseks.


VII. RAAMATUPIDAMINE

35. Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.


VIII. MAJANDUSAASTA ARUANNE

36. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
37. Juhatus esitab möödunud majandusaasta aruanded, mis on Nõukogu poolt kooskõlastatud, Üldkogule kinnitamiseks hiljemalt jooksva aasta 1. juuniks.

38. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab Üldkogu. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ja see esitatakse seadusega määratud asutustele.


IX. VAHENDID

39. LIIDU vara moodustub:
a) LIIDU liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest;
b) üksikürituste ja juriidiliste isikute poolt tehtavatest annetustest ja toetustest;
c) LIIDU ürituste korraldamisest, kirjastamisest või teenuste osutamisest laekunud summadest;
d) muudest laekumistest.

LIIDU vara on jagamatu.


X. LÔPPSÄTTED

40. LIIDU ühinemine ja jagunemine. LIIDU ühinemine või jagunemine toimub Üldkogu otsusel. LIIDU ühinemiseks või jagunemiseks on vajalik vähemalt 9/10 LIIDU hääleõiguslike liikmete nõusolek.
LIIDU ühinemise või jagunemise otsuses nimetatakse LIIDU õigusjärglane (õigusjärglased), kellele lähevad üle LIIDU õigused ja kohustused.

41. LIIDU tegevuse lõpetamine. LIIDU tegevuse võib lõpetada LIIDU Üldkogu seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud korras.
LIIDU tegevuse lõpetamiseks nimetab Nõukogu ametisse likvideerimiskomisjoni liikmed (likvideerijad) ning määrab selle töökorra.
LIIDU likvideerimise tähtaja lõpul esitab likvideerimiskomisjon Üldkogule kinnitamiseks Nõukogu poolt kooskõlastatud likvideerimisaruande.
Likvideerimiskomisjoni tegevust revideerib LIIDU revident, kes esitab Üldkogule revideerimisakti üheaegselt likvideerimiskomisjoni poolt esitatava aruandega.
Kui pärast kõigi kreeditoride nõuete rahuldamist jääb järele LIIDU vara, antakse see Üldkogu otsusega tasuta üle ühendusele, organisatsioonile või haridusasutusele, kes järgivad eesmärke, mis on samased või sarnased likvideeritava LIIDUGA. Kui nimetatud ühendust, organisatsiooni või haridusasutust ei ole, antakse LIIDU vara üle Üldkogu poolt määratud isikule heategevaks otstarbeks. Varade üleandmise-vastuvõtmise kohta vormistatakse nõuetekohane akt, mis liidetakse likvideerimiskomisjoni materjalidele.

42. Põhikirja heakskiitmine. Käesolev põhikirja redaktsioon on heaks kiidetud LIIDU Üldkogul ”04”. detsembril 2008.a. Põhikirja uus redaktsioon jõustub selle kandmisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.