VÄHKTÕBI

Vähk on keeruline ja sotsiaalsüsteemile kulukas haigus. Üha kasvav vähijuhtude arv on suur koormus tervishoiusüsteemile ja ühiskonnale. Vähidiagnoosi saanud inimeste arv on viimase aja jooksul tõusnud. Tänapäeval on vähk teiseks peamiseks surma põhjustajaks südame-veresoonkonna haiguste järel. Koos vananeva ja kasvava rahvastikuga on see suundumus püsiv.

 

Aastas diagnoositakse Eestis ca 9000 uut vähijuhtu. Prognoositakse, et vähijuhtude arv kasvab veelgi (2040. aastaks 15%). Vähisurmade arv kasvab aeglasemas tempos kui vähijuhtude arv –  tänu edusammudele teadusuuringutes, mis täiustavad teadmisi vähist ning mille tagajärjel tõhustub ka vähiravimite valik. Tänapäevased diagnostilised testi ja ravimid on aidanud kaasa paradigma muutusele  vähktõve  ravis nii, et vähk on muutunud krooniliseks  haiguseks, millega elatakse aastaid

Ravimitootjate Liidu onkoloogia töögrupi eesmärk on:

Isikustatud vähiravi kättesaadavus Euroopas

Isikustatud vähiravi ehk personaalonkoloogia (PO) innovatsiooni eesmärk on vähiravi tulemuste parandamine ja ravimite kõrvaltoimete riski vähendamine – sellega koos käib ka meditsiinisüsteemi tõhustamine ja efektiivsemaks muutmine. Täppisonkoloogia kasutab biomarkerite analüüsi õige ravi määramiseks õigel ajal õigele patsiendile. Euroopa Ravimitootjate Föderatsioon (EFPIA) tellimusel analüüsis uuringukeskuse London School of Economics meditsiinitehnoloogia uurimisrühm tõenduspõhiselt isikustatud vähiravi levikut Euroopas ning takistusi selle kättesaadavusele. Uuringutulemused (tutvu lähemalt siin) on aluseks arutelule poliitikakujundajatega, kuidas isikustatud vähiravi Euroopas kasutusele võtta ning luua võimalused Euroopa vähipatsientide tervise ja tulevikuväljavaadete parandamiseks.

Aruanne käsitleb isikustatud vähiravi ehk personaalonkoloogiat (personalised oncology care, PO) ja onkoloogilist täppisravi ehk täppisravimeid (precision oncology medicines, PrO).

Loe lähemalt: