Viimased uudised ja sündmused
PRESSITEADE: TÜ, Ravimitootjate Liit ja TÜ kliinikum hakkavad ühiselt tõhustama kliiniliste uuringute korraldamist
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Margus Lember, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe ja Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer allkirjastasid 14. detsembril koostööleppe, et edendada ühiselt kliiniliste uuringute keskkonda Eestis ja koostööd rahvusvaheliste partneritega.
Riikliku Siirdemeditsiini ja Kliiniliste Teadusuuringute Keskuse (RSKTK) eestvedamisel allkirjastatud leppe järgi hakkavad TÜ, Ravimitootjate Liit ja TÜ kliinikum ühiselt korraldama kliinilisi ravimiuuringuid ja personali väljaõpet. Samuti hakatakse vahendama kliiniliste ravimiuuringutega seonduvat teavet, mis annab lihtsama juurdepääsu spetsiifilistele teadmisele ja oskustele. Sellest võidavad nii Eestis tegutsevad uurijad kui ka rahvusvaheliste kliiniliste ravimiuuringute projektide korraldajad.
Loe veel-
Pressiteade. Diabeediümarlaud: diabeetiku ravi koosneb 90% ulatuses tüsistuste ravist ja vaid 10% diabeedi ravist
Täna 13, novembril toimub Ravimitootjate Liidu kokku kutsutud ümarlaud diabeedist: „Diabeetiku ravi: 10% diabeediravi, 90% tüsistuste ravi“, kus arutletakse Eesti võimalustest avastada varem haigus ja parandada diabeetikute ravi. Ümarlaual saavad sõna arstid, poliitikud, ametnikud ning diabeediühingute esindajad.
“Diabeedi levinuim vorm on teist tüüpi diabeet, mida põeb 90–95% diabeedihaigetest: aastas haigestub teist tüüpi diabeeti Eestis ligi 6000 inimest ning Eesti tervisestatistika andmetel on diabeedi esmasjuhtude arv viimastel aastatel järjest kasvav. Eesti ei ole siin kuidagi eriline, sama tendents on ka mujal maailmas ning järgmise 10-20 aastaga prognoositakse diabeedihaigete suurt kasvu,“ rääkis Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer. „Oleme kokku kutsunud diabeediümarlaua selleks, et arutada, kuidas saaks Eesti tulemuslikumalt korraldada diabeediravi: et haiged leitaks õigel ajal üles, et nende ravi oleks kompleksne ning et selle tulemuslikkust oleks võimalik ka jälgida.“
„Diabeet võib põhjustada mitmeid väga raskeid tüsistusi, millest osa on õigeaegse ning asjakohase abiga ärahoitavad. See tähendab, et diabeediravi on oluliselt mõistlikum kui tagajärgedega tegelemine. Teist tüüpi diabeedi eripära on see, et kui veresuhkru väärtus hoida normis, ei teki hilisemaid tüsistusi, mis võivad olla väga rasked. On oluline, et ravi oleks tulemusele suunatud,“ sõnas endokrinoloog Anu Ambos.
Loe veel -
HIV ümarlaual arutletakse, kas Eesti HIV epideemiale suudetakse panna piir
Algab HIV testimisnädal, mille avaüritusena toimub homme Riigikogu hoones HIV valdkonna ekspertide ümarlaud „Muudatused uue perioodi riiklikus HIV strateegias ning valdkonna rahastamises – kas piisavad epideemia peatamiseks?“.
„HIVi leviku peatamiseks on Eestis viimase kümne aasta jooksul ära tehtud väga palju tööd ning saame öelda, et HIV uute juhtude arv on langustrendis ja HIV levimus peamistes riskirühmades langenud, mis aga ei tähenda, et epideemiaoht on möödas,“ rääkis SA Koos HIV Vastu asutaja ja juhataja Vilja Toomast. „HIV leviku kontrolli all hoidmiseks on kriitilise tähtsusega pidev testimise jätkamine, leidmaks üles viirusekandjad võimalikult vara. Sama kriitiline on jälgida, et kõik diagnoositud alustaksid ravi ning ei kaoks ravilt ära, sest efektiivse ravi korral on nakkuse edasikandmise risk väga madal. Praegu on küsimus selles, kas järgmise perioodi HIV riiklik tegevuskava toetab senitehtut ja kas meil on epideemia peatamiseks piisavalt ressurssi.“
Loe veel