Viimased uudised ja sündmused
Dr Kristi Rüütel: HIVi nakatunud inimesed käivad tegelikult arsti juures, aga me ei testi neid
Pressiteade
21. november 2019
Dr Kristi Rüütel ütles HIV ja C-hepatiidi ümarlaual, et HIV testimine on kasvanud ja saanud nii perearstide kui eriarstide seas igapäevasemaks, aga siiski testitakse Eestis liiga väheseid arsti juurde jõudnuid ja ei testita ka neid, kes seda kõige enam vajavad.
Pildid ümarlaualt: https://www.dropbox.com/sh/07poh7415j9lj2w/AACnMs-VM9lRBgYouJXjWVwPa?dl=0
PIldid tegi Tiit Mõtus
„Esimene samm, kuidas peatada HIV epideemia ning kuidas jõuda riiklikult seatud eesmärgini, et saavutada olukord, kus 90% HIViga inimestest teavad oma diagnoosi, 90% kõikidest diagnoositutest saavad ravi, 90% kõikidel ravi saavatel patsientidel on viiruskoormus kontrolli all, on diagnoosida HIV-nakkus nii varakult kui võimalik. Täna võime öelda, et HIV testimine on kasvanud ja saanud nii perearstide kui eriarstide seas igapäevasemaks, aga me ei testi õigeid inimesi. Samuti on oluline 90-90-90 eesmärgi saavutamise „teine 90“ ehk saavutada olukord, kus vähemalt 90% neist, kes on saanud diagnoosi, oleksid ka ravil,“ sõnas dr Kristi Rüütel.
-
Täna toimub HIV ja C-hepatiidi spetsialistide arutelu teemal — mida muuta süsteemis, et HIV-nakkuse kandjad efektiivsemalt üles leida
Pressiteade
21. november 2019
HIV ja C-hepatiidi ümarlaual arutletakse, kuidas saavutada HIV nakatumise püsiv vähemine ja jõuda tänaselt ligi 200 uuelt HIV juhult alla 100 uue juhuni aastas nagu seda sätestab riiklik HIV tegevuskava. Eestis on HIV testimine ja ravi tasuta ja riiklikult finantseeritud – iga uus nakatumine maksab riigile üle 100 000 Euro järgmise 27 aasta jooksul (Centari uuring). Eesti on HIV nakatumiselt 100 000 inimese kohta Euroopas Läti järel teisel kohal.
„Selleks, et saavutada riiklik eesmärk: 90-90-90 ehk UNAIDSi eesmärk – 90% HIV-positiivsetest inimestest teavad oma diagnoosi, 90% kõikidest diagnoositutest saavad ravi, 90% kõikidel ravi saavatel patsientidel on viiruskoormus kontrolli all, peame tegutsema süsteemselt. Nagu eesmärkki ütleb, keskendume kolmele eesmärgile. Ravimitootjate Liit kutsub kord aastas kokku koos partneritega, et arutleda hetkeseisu üle nende eesmärkide täitmisel. Näiteks räägib dr Kristi Rüütel uuringutulemustest, millest nähtub, et patsientide testimine on küll paranenud, aga siiski ei ole me eesmärgini jõudnud – milles on põhjus? Kas testime liiga vähe või valesid inimesi? Ning mida tuleks teha, et perearstid ja eriarstid testiks rohkem ja sihipärasemalt?“ rääkis Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.
Loe veel -
Diabeediühingu juht diabeediümarlaual: kroonilised haiged vajavad teejuhti, kes aitaks süsteemis orienteeruda
Pressiteade
13. november 2019
Üle maailma tähistatakse homme, 14. novembril diabeedipäeva.
12. novembril toimus Ravimitootjate Liidu kokku kutsutud ümarlaud diabeedist, kus arutlesid arstide ja patsientide esindajad, ametnikud ja teised spetsialistid selle üle, kui patsiendikeskne on täna Eestis lähenemine diabeedihaigele ning kuidas olukorda parandada.
Diabeediümarlaua keskseks teemaks oli patsiendikeskne lähenemine haigele ning see, kuidas jõuaks diabeedipatsient kõige parema ravitulemuseni: kas teda jälgib perearst või endokrinoloog või peaks see tulevikus olema hoopis diabeediõde või mõni muu amet. Spetsialistide sõnul on diabeedipatsiendi teekond küll kaardistatud, kuid paremale tulemusele lähemale ei ole viimastel aastatel jõutud. Ümarlaual tõdeti, et vajakajäämisi on praegu küll peamiselt süsteemis kui sellises, aga ka meditsiiniseadmete ja ravimite kättesaadavuses, ja ka näiteks tehnoloogilistes lahendustes.
Loe veel